Vestmik

et midagi soovima   »   ti ገለ ምፍታው

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [ሰብዓ]

70 [sebi‘a]

ገለ ምፍታው

[gele mifitawi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ክ---ኹ----ም ---? ክ____ ደ___ ዲ___ ክ-ት-ኹ ደ-ኹ- ዲ-ም- --------------- ክተትክኹ ደሊኹም ዲኹም? 0
kitetik-h-- de---̱-m- d--̱---? k_________ d_______ d______ k-t-t-k-h-u d-l-h-u-i d-h-u-i- ------------------------------ kitetikiẖu delīẖumi dīẖumi?
Kas te sooviksite tantsida? ክ-ስ--ዑ-ደ-ኹም ዲኹ-? ክ_____ ደ___ ዲ___ ክ-ስ-ስ- ደ-ኹ- ዲ-ም- ---------------- ክትስዕስዑ ደሊኹም ዲኹም? 0
ki---i‘i-i‘----l-ẖ-m- ----u-i? k___________ d_______ d______ k-t-s-‘-s-‘- d-l-h-u-i d-h-u-i- ------------------------------- kitisi‘isi‘u delīẖumi dīẖumi?
Kas te sooviksite jalutama minna? ክት-ወ- --ኹም -ኹ-? ክ____ ደ___ ዲ___ ክ-ዛ-ሩ ደ-ኹ- ዲ-ም- --------------- ክትዛወሩ ደሊኹም ዲኹም? 0
k-t-zawer- --līh---i---ẖ-m-? k_________ d_______ d______ k-t-z-w-r- d-l-h-u-i d-h-u-i- ----------------------------- kitizaweru delīẖumi dīẖumi?
Ma sooviksin suitsetada. ኣነ ክትክ- -ልየ። ኣ_ ክ___ ደ___ ኣ- ክ-ክ- ደ-የ- ------------ ኣነ ክትክኽ ደልየ። 0
a-e-k-t--i--i -el---። a__ k_______ d______ a-e k-t-k-h-i d-l-y-። --------------------- ane kitikiẖi deliye።
Soovid sa sigaretti? ሽ---ደ-ኻ -ኻ? ሽ__ ደ__ ዲ__ ሽ-ራ ደ-ኻ ዲ-? ----------- ሽጋራ ደሊኻ ዲኻ? 0
shi--ra--el------īh-a? s______ d_____ d____ s-i-a-a d-l-h-a d-h-a- ---------------------- shigara delīẖa dīẖa?
Ta soovib tuld. ን- ---- --ዩ -ሎ። ን_ መ___ ደ__ ኣ__ ን- መ-ል- ደ-ዩ ኣ-። --------------- ንሱ መወልዒ ደልዩ ኣሎ። 0
n-su--e--li‘ī del--- -l-። n___ m_______ d_____ a___ n-s- m-w-l-‘- d-l-y- a-o- ------------------------- nisu meweli‘ī deliyu alo።
Ma sooviksin midagi juua. ገለ --ቲ ደል-። ገ_ ክ__ ደ___ ገ- ክ-ቲ ደ-የ- ----------- ገለ ክሰቲ ደልየ። 0
g--e k-s--ī-d-l--e። g___ k_____ d______ g-l- k-s-t- d-l-y-። ------------------- gele kisetī deliye።
Ma sooviksin midagi süüa. ገ---በልዕ -ል-። ገ_ ክ___ ደ___ ገ- ክ-ል- ደ-የ- ------------ ገለ ክበልዕ ደልየ። 0
gel- -ib-li‘- del-ye። g___ k_______ d______ g-l- k-b-l-‘- d-l-y-። --------------------- gele kibeli‘i deliye።
Ma sooviksin veidi puhata. ቅ-ብ----ፍ--ልየ። ቅ__ ከ___ ደ___ ቅ-ብ ከ-ር- ደ-የ- ------------- ቅሩብ ከዐርፍ ደልየ። 0
k’i--bi-ke-ā-i-i--e-i--። k______ k_______ d______ k-i-u-i k-‘-r-f- d-l-y-። ------------------------ k’irubi ke‘ārifi deliye።
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ገለ-ክሓተኩም----። ገ_ ክ____ ደ___ ገ- ክ-ተ-ም ደ-የ- ------------- ገለ ክሓተኩም ደልየ። 0
g-l--k-ḥ----u----e--ye። g___ k_________ d______ g-l- k-h-a-e-u-i d-l-y-። ------------------------ gele kiḥatekumi deliye።
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ገለ--ልም--ም--ልየ። ገ_ ክ_____ ደ___ ገ- ክ-ም-ኩ- ደ-የ- -------------- ገለ ክልምነኩም ደልየ። 0
ge-- ki-imin-kum-----i--። g___ k___________ d______ g-l- k-l-m-n-k-m- d-l-y-። ------------------------- gele kiliminekumi deliye።
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ኣብ ሓ---ገ----ድመ-ም ---። ኣ_ ሓ_ ነ__ ክ_____ ደ___ ኣ- ሓ- ነ-ር ክ-ድ-ኩ- ደ-የ- --------------------- ኣብ ሓደ ነገር ክዕድመኩም ደልየ። 0
abi ----e---g-r- --‘-----k-mi de-iy-። a__ ḥ___ n_____ k___________ d______ a-i h-a-e n-g-r- k-‘-d-m-k-m- d-l-y-። ------------------------------------- abi ḥade negeri ki‘idimekumi deliye።
Mida te soovite, palun? እን-- --ል-? እ___ ት____ እ-ታ- ት-ል-? ---------- እንታይ ትደልዩ? 0
in-tay- t--e-i-u? i______ t________ i-i-a-i t-d-l-y-? ----------------- initayi tideliyu?
Soovite te kohvi? ቡ- ደ-ኹም--ኹም ? ቡ_ ደ___ ኢ__ ? ቡ- ደ-ኹ- ኢ-ም ? ------------- ቡን ደሊኹም ኢኹም ? 0
b--i d--īẖu-- -h---- ? b___ d_______ ī____ ? b-n- d-l-h-u-i ī-̱-m- ? ----------------------- buni delīẖumi īẖumi ?
Või soovite te pigem teed? ወ--ሲ -- --ሸኩም ? ወ_ ሲ ሻ_ ይ____ ? ወ- ሲ ሻ- ይ-ሸ-ም ? --------------- ወይ ሲ ሻሂ ይሕሸኩም ? 0
wey- s--s-ah---i---s-e--mi ? w___ s_ s____ y__________ ? w-y- s- s-a-ī y-h-i-h-k-m- ? ---------------------------- weyi sī shahī yiḥishekumi ?
Me soovime koju sõita. ን-ዛ-ክ-ከይ----ና። ን__ ክ____ ደ___ ን-ዛ ክ-ከ-ድ ደ-ና- -------------- ንገዛ ክንከይድ ደሊና። 0
n-ge-a-ki---ey--i -----a። n_____ k_________ d______ n-g-z- k-n-k-y-d- d-l-n-። ------------------------- nigeza kinikeyidi delīna።
Soovite te taksot? ታክሲ---- ደ--ም ? ታ__ ዲ__ ደ___ ? ታ-ሲ ዲ-ም ደ-ኹ- ? -------------- ታክሲ ዲኹም ደሊኹም ? 0
t-k--ī dīh--m- d---h--m--? t_____ d_____ d_______ ? t-k-s- d-h-u-i d-l-h-u-i ? -------------------------- takisī dīẖumi delīẖumi ?
Nad soovivad helistada. ክት-ውሉ-ደ--ም----። ክ____ ደ___ ዲ___ ክ-ድ-ሉ ደ-ኹ- ዲ-ም- --------------- ክትድውሉ ደሊኹም ዲኺም። 0
k-t----------l-ẖum- ---̱-m-። k_________ d_______ d______ k-t-d-w-l- d-l-h-u-i d-h-ī-i- ----------------------------- kitidiwilu delīẖumi dīẖīmi።

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.