Vestmik

et Arvud   »   ur ‫گنتی کرنا‬

7 [seitse]

Arvud

Arvud

‫7 [سات]‬

saat

‫گنتی کرنا‬

number

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti urdi Mängi Rohkem
Ma loendan: ‫م-ں گنتا -و--‬ ‫___ گ___ ہ____ ‫-ی- گ-ت- ہ-ں-‬ --------------- ‫میں گنتا ہوں-‬ 0
me---g-n-a -o-n m___ g____ h___ m-i- g-n-a h-o- --------------- mein ginta hoon
üks, kaks, kolm ‫ای-----و، تین‬ ‫___ ، د__ ت___ ‫-ی- ، د-، ت-ن- --------------- ‫ایک ، دو، تین‬ 0
aik- do-,-t-en a___ d___ t___ a-k- d-o- t-e- -------------- aik, doo, teen
Ma loendan kolmeni. ‫م-ں-تین -ک گن-ا ہوں-‬ ‫___ ت__ ت_ گ___ ہ____ ‫-ی- ت-ن ت- گ-ت- ہ-ں-‬ ---------------------- ‫میں تین تک گنتا ہوں-‬ 0
m--n --en -aq g---a ho-n m___ t___ t__ g____ h___ m-i- t-e- t-q g-n-a h-o- ------------------------ mein teen taq ginta hoon
Ma loendan edasi: ‫-یں --ید-گنتا--و--‬ ‫___ م___ گ___ ہ____ ‫-ی- م-ی- گ-ت- ہ-ں-‬ -------------------- ‫میں مزید گنتا ہوں-‬ 0
me-n--u- --nta h--n m___ a__ g____ h___ m-i- a-r g-n-a h-o- ------------------- mein aur ginta hoon
neli, viis, kuus, ‫چ--، ---چ- -ھ‬ ‫____ پ____ چ__ ‫-ا-، پ-ن-، چ-‬ --------------- ‫چار، پانچ، چھ‬ 0
c-aa-,--aan-h- -hay c_____ p______ c___ c-a-r- p-a-c-, c-a- ------------------- chaar, paanch, chay
seitse, kaheksa, üheksa ‫س-ت---ٹ-،-نو‬ ‫____ آ___ ن__ ‫-ا-، آ-ھ- ن-‬ -------------- ‫سات، آٹھ، نو‬ 0
saat--aat---no s____ a____ n_ s-a-, a-t-, n- -------------- saat, aath, no
Ma loendan. ‫-ی--گ-تا ہ-ں-‬ ‫___ گ___ ہ____ ‫-ی- گ-ت- ہ-ں-‬ --------------- ‫میں گنتا ہوں-‬ 0
m------nt- hoon m___ g____ h___ m-i- g-n-a h-o- --------------- mein ginta hoon
Sa loendad. ‫ت--گ--- -و-‬ ‫__ گ___ ہ___ ‫-م گ-ت- ہ--- ------------- ‫تم گنتے ہو-‬ 0
t-m--i--e --- t__ g____ h__ t-m g-n-e h-- ------------- tum ginte ho-
Ta loendab. ‫و- گ--ا-ہے-‬ ‫__ گ___ ہ___ ‫-ہ گ-ت- ہ--- ------------- ‫وہ گنتا ہے-‬ 0
w----i--- -a- - w__ g____ h__ - w-h g-n-a h-i - --------------- woh ginta hai -
Üks. Esimene. ‫---- پ---‬ ‫____ پ____ ‫-ی-، پ-ل-‬ ----------- ‫ایک، پہلا‬ 0
ai-- p-h-a a___ p____ a-k- p-h-a ---------- aik, pehla
Kaks. Teine. ‫-و- -----‬ ‫___ د_____ ‫-و- د-س-ا- ----------- ‫دو، دوسرا‬ 0
d--,-----a d___ d____ d-o- d-s-a ---------- doo, dosra
Kolm. Kolmas. ‫تین--ت----‬ ‫____ ت_____ ‫-ی-، ت-س-ا- ------------ ‫تین، تیسرا‬ 0
t-en,--ee--a t____ t_____ t-e-, t-e-r- ------------ teen, teesra
Neli. Neljas. ‫چ-ر، چو-ھ-‬ ‫____ چ_____ ‫-ا-، چ-ت-ا- ------------ ‫چار، چوتھا‬ 0
c--ar---h-u-ha c_____ c______ c-a-r- c-o-t-a -------------- chaar, choutha
Viis. Viies. ‫پ-نچ، --ن-و--‬ ‫_____ پ_______ ‫-ا-چ- پ-ن-و-ں- --------------- ‫پانچ، پانچواں‬ 0
pa----- -a--ha--n p______ p________ p-a-c-, p-n-h-w-n ----------------- paanch, panchawan
Kuus. Kuues. ‫-----ھ--‬ ‫___ چ____ ‫-ھ- چ-ٹ-‬ ---------- ‫چھ، چھٹا‬ 0
ch-y- ----ta c____ c_____ c-a-, c-h-t- ------------ chay, chhata
Seitse. Seitsmes. ‫---- ---وا-‬ ‫____ س______ ‫-ا-، س-ت-ا-‬ ------------- ‫سات، ساتواں‬ 0
s--t, --twa-n s____ s______ s-a-, s-t-a-n ------------- saat, satwaan
Kaheksa. Kaheksas. ‫آٹ-، -ٹھ-ا-‬ ‫____ آ______ ‫-ٹ-، آ-ھ-ا-‬ ------------- ‫آٹھ، آٹھواں‬ 0
a-t----athwan a____ a______ a-t-, a-t-w-n ------------- aath, aathwan
Üheksa. Üheksas. ‫--،--وا-‬ ‫___ ن____ ‫-و- ن-ا-‬ ---------- ‫نو، نواں‬ 0
n---nawan n__ n____ n-, n-w-n --------- no, nawan

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + urdi (1-100) MP3 urdi (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.