Vestmik

et Arvud   »   mr संख्या / आकडे

7 [seitse]

Arvud

Arvud

७ [सात]

7 [Sāta]

संख्या / आकडे

saṅkhyā/ ākaḍē

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
Ma loendan: म- म-ज----े. मी मो__ आ__ म- म-ज- आ-े- ------------ मी मोजत आहे. 0
mī----a----hē. m_ m_____ ā___ m- m-j-t- ā-ē- -------------- mī mōjata āhē.
üks, kaks, kolm ए-,--ो-- तीन ए__ दो__ ती_ ए-, द-न- त-न ------------ एक, दोन, तीन 0
Ē-a,-dōn-,----a Ē___ d____ t___ Ē-a- d-n-, t-n- --------------- Ēka, dōna, tīna
Ma loendan kolmeni. मी-तीन--्--त --जत----. मी ती_____ मो__ आ__ म- त-न-र-य-त म-ज- आ-े- ---------------------- मी तीनपर्यंत मोजत आहे. 0
mī-t-n--a-ya-ta m-ja---āhē. m_ t___________ m_____ ā___ m- t-n-p-r-a-t- m-j-t- ā-ē- --------------------------- mī tīnaparyanta mōjata āhē.
Ma loendan edasi: म- प--- मो-- -हे. मी पु_ मो__ आ__ म- प-ढ- म-ज- आ-े- ----------------- मी पुढे मोजत आहे. 0
M- p-ḍhē-m-j--a -h-. M_ p____ m_____ ā___ M- p-ḍ-ē m-j-t- ā-ē- -------------------- Mī puḍhē mōjata āhē.
neli, viis, kuus, चार---ाच, स-ा, चा__ पा__ स__ च-र- प-च- स-ा- -------------- चार, पाच, सहा, 0
C--a- ----, ---ā, C____ p____ s____ C-r-, p-c-, s-h-, ----------------- Cāra, pāca, sahā,
seitse, kaheksa, üheksa सात,---- नऊ सा__ आ__ न_ स-त- आ-, न- ----------- सात, आठ, नऊ 0
sā--- āṭ-a--n--ū s____ ā____ n___ s-t-, ā-h-, n-'- ---------------- sāta, āṭha, na'ū
Ma loendan. म--म-ज----े. मी मो__ आ__ म- म-ज- आ-े- ------------ मी मोजत आहे. 0
mī -ō-a-a----. m_ m_____ ā___ m- m-j-t- ā-ē- -------------- mī mōjata āhē.
Sa loendad. तू-म--- --ेस. तू मो__ आ___ त- म-ज- आ-े-. ------------- तू मोजत आहेस. 0
Tū---j-t--āh---. T_ m_____ ā_____ T- m-j-t- ā-ē-a- ---------------- Tū mōjata āhēsa.
Ta loendab. त- -ोजत----. तो मो__ आ__ त- म-ज- आ-े- ------------ तो मोजत आहे. 0
T--mō-ata ā--. T_ m_____ ā___ T- m-j-t- ā-ē- -------------- Tō mōjata āhē.
Üks. Esimene. एक,-पह-ल- / -हि------ह-ले ए__ प__ / प__ / प__ ए-, प-ि-ा / प-ि-ी / प-ि-े ------------------------- एक, पहिला / पहिली / पहिले 0
Ē-a,-pa--l-/ --hi----p-h--ē Ē___ p______ p______ p_____ Ē-a- p-h-l-/ p-h-l-/ p-h-l- --------------------------- Ēka, pahilā/ pahilī/ pahilē
Kaks. Teine. द-न- ---र- - --सरी /----रे दो__ दु__ / दु__ / दु__ द-न- द-स-ा / द-स-ी / द-स-े -------------------------- दोन, दुसरा / दुसरी / दुसरे 0
dōn-,--usarā--d--arī/-dus--ē d____ d______ d______ d_____ d-n-, d-s-r-/ d-s-r-/ d-s-r- ---------------------------- dōna, dusarā/ dusarī/ dusarē
Kolm. Kolmas. तीन--ति----/-ति--- --त-स-े ती__ ति__ / ति__ / ति__ त-न- त-स-ा / त-स-ी / त-स-े -------------------------- तीन. तिसरा / तिसरी / तिसरे 0
t-n-.-Tisa--/-t-s------i---ē t____ T______ t______ t_____ t-n-. T-s-r-/ t-s-r-/ t-s-r- ---------------------------- tīna. Tisarā/ tisarī/ tisarē
Neli. Neljas. चार----थ- /--ौ-- -----े चा__ चौ_ / चौ_ / चौ_ च-र- च-थ- / च-थ- / च-थ- ----------------------- चार. चौथा / चौथी / चौथे 0
c-ra.-Cau-hā- c--t-ī/--au--ē c____ C______ c______ c_____ c-r-. C-u-h-/ c-u-h-/ c-u-h- ---------------------------- cāra. Cauthā/ cauthī/ cauthē
Viis. Viies. प-च--प---- / --च---/-पा-वे पा__ पा__ / पा__ / पा__ प-च- प-च-ा / प-च-ी / प-च-े -------------------------- पाच. पाचवा / पाचवी / पाचवे 0
pāca. ----v-/ -āc---/ -ā-a-ē p____ P______ p______ p_____ p-c-. P-c-v-/ p-c-v-/ p-c-v- ---------------------------- pāca. Pācavā/ pācavī/ pācavē
Kuus. Kuues. सह-,-स-ावा-/-स--व------ा-े स__ स__ / स__ / स__ स-ा- स-ा-ा / स-ा-ी / स-ा-े -------------------------- सहा, सहावा / सहावी / सहावे 0
sa--- s-h-v-/-sa-āvī/ sahāvē s____ s______ s______ s_____ s-h-, s-h-v-/ s-h-v-/ s-h-v- ---------------------------- sahā, sahāvā/ sahāvī/ sahāvē
Seitse. Seitsmes. सात. सातवा-/-सात---/--ात-े सा__ सा__ / सा__ / सा__ स-त- स-त-ा / स-त-ी / स-त-े -------------------------- सात. सातवा / सातवी / सातवे 0
s-t-- S-ta--- s--avī- s--a-ē s____ S______ s______ s_____ s-t-. S-t-v-/ s-t-v-/ s-t-v- ---------------------------- sāta. Sātavā/ sātavī/ sātavē
Kaheksa. Kaheksas. आठ- -ठवा - ---ी --आठवे आ__ आ__ / आ__ / आ__ आ-. आ-व- / आ-व- / आ-व- ---------------------- आठ. आठवा / आठवी / आठवे 0
āṭ-a.--ṭhavā----h---/ āṭh--ē ā____ Ā______ ā______ ā_____ ā-h-. Ā-h-v-/ ā-h-v-/ ā-h-v- ---------------------------- āṭha. Āṭhavā/ āṭhavī/ āṭhavē
Üheksa. Üheksas. नऊ.--व-ा --नव-ी - -व-े न__ न__ / न__ / न__ न-. न-व- / न-व- / न-व- ---------------------- नऊ. नववा / नववी / नववे 0
n---- -av-v-- --vavī--n-v-vē n____ N______ n______ n_____ n-'-. N-v-v-/ n-v-v-/ n-v-v- ---------------------------- na'ū. Navavā/ navavī/ navavē

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + marati (1-100) MP3 marati (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.