Vestmik

et Arvud   »   ar ‫الأعداد‬

7 [seitse]

Arvud

Arvud

‫7 [سبعة]‬

7 [sbe]

‫الأعداد‬

al'aedad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Ma loendan: ‫-ن- -ع--‬ ‫___ أ____ ‫-ن- أ-د-‬ ---------- ‫أنا أعد:‬ 0
a----a---: a__ '_____ a-a '-e-a- ---------- ana 'aeda:
üks, kaks, kolm ‫-احد،-ا-ن--- ث--ث-‬ ‫_____ ا_____ ث_____ ‫-ا-د- ا-ن-ن- ث-ا-ة- -------------------- ‫واحد، اثنان، ثلاثة‬ 0
wah----thn-n- thl---t w____ a______ t______ w-h-, a-h-a-, t-l-t-t --------------------- wahd, athnan, thlatht
Ma loendan kolmeni. ‫أ----عد-حتى-ث----.‬ ‫___ أ__ ح__ ث______ ‫-ن- أ-د ح-ى ث-ا-ة-‬ -------------------- ‫أنا أعد حتى ثلاثة.‬ 0
a-aa-----d-----aa -ha----. a___ '_____ h____ t_______ a-a- '-e-d- h-t-a t-a-a-h- -------------------------- anaa 'aeadu hataa thalath.
Ma loendan edasi: ‫-ن أ--ب--ا----‬ ‫__ أ____ ا_____ ‫-ن أ-ا-ع ا-ع-:- ---------------- ‫أن أتابع العد:‬ 0
ana 'u-a-ie-alead: a__ '______ a_____ a-a '-t-b-e a-e-d- ------------------ ana 'utabie alead:
neli, viis, kuus, ‫-رب--، خمسة، -ت-‬ ‫______ خ____ س___ ‫-ر-ع-، خ-س-، س-ة- ------------------ ‫أربعة، خمسة، ستة‬ 0
arb--- -h-s-,--tt a_____ k_____ s__ a-b-t- k-m-t- s-t ----------------- arbet, khmst, stt
seitse, kaheksa, üheksa ‫س---،---ا-ي-، -سعة‬ ‫_____ ث______ ت____ ‫-ب-ة- ث-ا-ي-، ت-ع-‬ -------------------- ‫سبعة، ثمانية، تسعة‬ 0
s-iea-a---h--ania-, -s-t s_______ t_________ t___ s-i-a-a- t-a-a-i-t- t-e- ------------------------ sbieata, thamaniat, tset
Ma loendan. ‫أ-ا-أ-د.‬ ‫___ أ____ ‫-ن- أ-د-‬ ---------- ‫أنا أعد.‬ 0
a--a '--d. a___ '____ a-a- '-e-. ---------- anaa 'aed.
Sa loendad. ‫-ن-َ تع--/--نتِ ت-دين.‬ ‫___ ت__ / أ__ ت______ ‫-ن-َ ت-د / أ-ت- ت-د-ن-‬ ------------------------ ‫أنتَ تعد / أنتِ تعدين.‬ 0
an- tu-a---- ant -aedi--. a__ t_____ / a__ t_______ a-t t-e-d- / a-t t-e-i-a- ------------------------- ant tueadu / ant taedina.
Ta loendab. ‫هو-ي--.‬ ‫__ ي____ ‫-و ي-د-‬ --------- ‫هو يعد.‬ 0
hw y--. h_ y___ h- y-d- ------- hw yed.
Üks. Esimene. ‫----- /-ال-و-.‬ ‫_____ / ا______ ‫-ا-د- / ا-أ-ل-‬ ---------------- ‫واحد. / الأول.‬ 0
waa-d-. / -l---l-. w______ / a_______ w-a-d-. / a-'-w-a- ------------------ waahda. / al'awla.
Kaks. Teine. ‫اثن-ن /--ل-ا--.‬ ‫_____ / ا_______ ‫-ث-ا- / ا-ث-ن-.- ----------------- ‫اثنان / الثاني.‬ 0
a---a- / ----a--ia. a_____ / a_________ a-h-a- / a-t-a-n-a- ------------------- athnan / althaania.
Kolm. Kolmas. ‫ثلا-ة- --ث--ث-‬ ‫______ ا_______ ‫-ل-ث-/ ا-ث-ل-.- ---------------- ‫ثلاثة/ الثالث.‬ 0
thlat-a--/-alth-a-t-. t_________ a_________ t-l-t-a-a- a-t-a-l-h- --------------------- thlathata/ althaalth.
Neli. Neljas. ‫أرب---/ ----بع.‬ ‫_____ / ا_______ ‫-ر-ع- / ا-ر-ب-.- ----------------- ‫أربعة / الرابع.‬ 0
a-----t-/-a---abi-. a______ / a________ a-i-e-t / a-r-a-i-. ------------------- aribeat / alraabie.
Viis. Viies. ‫خمس--/ الخا-س-‬ ‫____ / ا_______ ‫-م-ة / ا-خ-م-.- ---------------- ‫خمسة / الخامس.‬ 0
kh-i-a- / -l--a-sa. k______ / a________ k-m-s-t / a-k-a-s-. ------------------- khmisat / alkhamsa.
Kuus. Kuues. ‫-تة/ ا-سا-س-‬ ‫____ ا_______ ‫-ت-/ ا-س-د-.- -------------- ‫ستة/ السادس.‬ 0
s---a- ----a-i-. s_____ a________ s-a-a- a-s-a-i-. ---------------- stata/ alsaadis.
Seitse. Seitsmes. ‫-بعة- -لس-ب-.‬ ‫_____ ا_______ ‫-ب-ة- ا-س-ب-.- --------------- ‫سبعة/ السابع.‬ 0
s--ea-a----saa--e. s_______ a________ s-i-a-a- a-s-a-i-. ------------------ sbieata/ alsaabie.
Kaheksa. Kaheksas. ‫--انية--الثامن-‬ ‫_______ ا_______ ‫-م-ن-ة- ا-ث-م-.- ----------------- ‫ثمانية/ الثامن.‬ 0
t-----a--- --t--a--. t_________ a________ t-m-n-a-a- a-t-a-m-. -------------------- thmaniata/ althaamn.
Üheksa. Üheksas. ‫ت-عة/ --ت-س--‬ ‫_____ ا_______ ‫-س-ة- ا-ت-س-.- --------------- ‫تسعة/ التاسع.‬ 0
tsie---/ -lt--si-. t_______ a________ t-i-a-a- a-t-a-i-. ------------------ tsieata/ altaasie.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.