Vestmik

et Arvud   »   fr Chiffres

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [sept]

Chiffres

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma loendan: Je----pt-: J_ c______ J- c-m-t-: ---------- Je compte: 0
üks, kaks, kolm u-- deu-----o-s u__ d____ t____ u-, d-u-, t-o-s --------------- un, deux, trois 0
Ma loendan kolmeni. J- -omp---jus--’à--ro--. J_ c_____ j______ t_____ J- c-m-t- j-s-u-à t-o-s- ------------------------ Je compte jusqu’à trois. 0
Ma loendan edasi: Je c-mpte--e --uv-a-: J_ c_____ d_ n_______ J- c-m-t- d- n-u-e-u- --------------------- Je compte de nouveau: 0
neli, viis, kuus, q----e,----q- ---, q______ c____ s___ q-a-r-, c-n-, s-x- ------------------ quatre, cinq, six, 0
seitse, kaheksa, üheksa s-p---h---- n-uf s____ h____ n___ s-p-, h-i-, n-u- ---------------- sept, huit, neuf 0
Ma loendan. J---o--t-. J_ c______ J- c-m-t-. ---------- Je compte. 0
Sa loendad. Tu -o-p-e-. T_ c_______ T- c-m-t-s- ----------- Tu comptes. 0
Ta loendab. Il -o--t-. I_ c______ I- c-m-t-. ---------- Il compte. 0
Üks. Esimene. Un. Le --em-er. U__ L_ p_______ U-. L- p-e-i-r- --------------- Un. Le premier. 0
Kaks. Teine. De-x.-L- --u---m-. D____ L_ d________ D-u-. L- d-u-i-m-. ------------------ Deux. Le deuxième. 0
Kolm. Kolmas. T------L- --oi-ièm-. T_____ L_ t_________ T-o-s- L- t-o-s-è-e- -------------------- Trois. Le troisième. 0
Neli. Neljas. Q---re.--e----t-i---. Q______ L_ q_________ Q-a-r-. L- q-a-r-è-e- --------------------- Quatre. Le quatrième. 0
Viis. Viies. Cin------ci-q--è-e. C____ L_ c_________ C-n-. L- c-n-u-è-e- ------------------- Cinq. Le cinquième. 0
Kuus. Kuues. Si-. -- --x-ème. S___ L_ s_______ S-x- L- s-x-è-e- ---------------- Six. Le sixième. 0
Seitse. Seitsmes. S-----L- -ept-è-e. S____ L_ s________ S-p-. L- s-p-i-m-. ------------------ Sept. Le septième. 0
Kaheksa. Kaheksas. H--t.-----u---èm-. H____ L_ h________ H-i-. L- h-i-i-m-. ------------------ Huit. Le huitième. 0
Üheksa. Üheksas. N-----L--neu-i-me. N____ L_ n________ N-u-. L- n-u-i-m-. ------------------ Neuf. Le neuvième. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.