Vestmik

et Arvud   »   kk Сандар

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [жеті]

7 [jeti]

Сандар

Sandar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ma loendan: М---с--ай-ын: М__ с________ М-н с-н-й-ы-: ------------- Мен санаймын: 0
Men sa--ymın: M__ s________ M-n s-n-y-ı-: ------------- Men sanaymın:
üks, kaks, kolm Б-р--е--,-үш Б___ е___ ү_ Б-р- е-і- ү- ------------ Бір, екі, үш 0
Bi-,---i- -ş B___ e___ ü_ B-r- e-i- ü- ------------ Bir, eki, üş
Ma loendan kolmeni. Мен ү--- д-----с-н--м--. М__ ү___ д____ с________ М-н ү-к- д-й-н с-н-й-ы-. ------------------------ Мен үшке дейін санаймын. 0
M-- ü-ke dey-n-s-n-y-ın. M__ ü___ d____ s________ M-n ü-k- d-y-n s-n-y-ı-. ------------------------ Men üşke deyin sanaymın.
Ma loendan edasi: Ме---р- қ---- сан--м-н: М__ ә__ қ____ с________ М-н ә-і қ-р-й с-н-й-ы-: ----------------------- Мен әрі қарай санаймын: 0
M-- ----q-ra--san--m--: M__ ä__ q____ s________ M-n ä-i q-r-y s-n-y-ı-: ----------------------- Men äri qaray sanaymın:
neli, viis, kuus, т---- б-с,-ал--, т____ б___ а____ т-р-, б-с- а-т-, ---------------- төрт, бес, алты, 0
tö-t,--es- al-ı, t____ b___ a____ t-r-, b-s- a-t-, ---------------- tört, bes, altı,
seitse, kaheksa, üheksa жеті, -е-------ғыз ж____ с_____ т____ ж-т-, с-г-з- т-ғ-з ------------------ жеті, сегіз, тоғыз 0
j---- ----z- -o-ız j____ s_____ t____ j-t-, s-g-z- t-ğ-z ------------------ jeti, segiz, toğız
Ma loendan. М--------мын. М__ с________ М-н с-н-й-ы-. ------------- Мен санаймын. 0
Men ---a-m-n. M__ s________ M-n s-n-y-ı-. ------------- Men sanaymın.
Sa loendad. Се- ---а-сы-. С__ с________ С-н с-н-й-ы-. ------------- Сен санайсың. 0
S-- --na-s-ñ. S__ s________ S-n s-n-y-ı-. ------------- Sen sanaysıñ.
Ta loendab. Ол--а-а---. О_ с_______ О- с-н-й-ы- ----------- Ол санайды. 0
O- s-na-dı. O_ s_______ O- s-n-y-ı- ----------- Ol sanaydı.
Üks. Esimene. Бір.-Бір-нші. Б___ Б_______ Б-р- Б-р-н-і- ------------- Бір. Бірінші. 0
B-r--Birinş-. B___ B_______ B-r- B-r-n-i- ------------- Bir. Birinşi.
Kaks. Teine. Е--. Ек--ші. Е___ Е______ Е-і- Е-і-ш-. ------------ Екі. Екінші. 0
E--.---i-ş-. E___ E______ E-i- E-i-ş-. ------------ Eki. Ekinşi.
Kolm. Kolmas. Үш---ш-нш-. Ү__ Ү______ Ү-. Ү-і-ш-. ----------- Үш. Үшінші. 0
Ü-- Üşi---. Ü__ Ü______ Ü-. Ü-i-ş-. ----------- Üş. Üşinşi.
Neli. Neljas. Т--т--Тө-ті-ш-. Т____ Т________ Т-р-. Т-р-і-ш-. --------------- Төрт. Төртінші. 0
T-r-. -ö-tin-i. T____ T________ T-r-. T-r-i-ş-. --------------- Tört. Törtinşi.
Viis. Viies. Бес- Б--і-ш-. Б___ Б_______ Б-с- Б-с-н-і- ------------- Бес. Бесінші. 0
Bes- Be--n--. B___ B_______ B-s- B-s-n-i- ------------- Bes. Besinşi.
Kuus. Kuues. А---.-Ал--ншы. А____ А_______ А-т-. А-т-н-ы- -------------- Алты. Алтыншы. 0
Altı.--l-ı--ı. A____ A_______ A-t-. A-t-n-ı- -------------- Altı. Altınşı.
Seitse. Seitsmes. Ж--і--Ж---нші. Ж____ Ж_______ Ж-т-. Ж-т-н-і- -------------- Жеті. Жетінші. 0
J--i- Jeti--i. J____ J_______ J-t-. J-t-n-i- -------------- Jeti. Jetinşi.
Kaheksa. Kaheksas. Сег-з. С-г---нші. С_____ С_________ С-г-з- С-г-з-н-і- ----------------- Сегіз. Сегізінші. 0
Seg--- --giz-nşi. S_____ S_________ S-g-z- S-g-z-n-i- ----------------- Segiz. Segizinşi.
Üheksa. Üheksas. Т--ы-. -----ын-ы. Т_____ Т_________ Т-ғ-з- Т-ғ-з-н-ы- ----------------- Тоғыз. Тоғызыншы. 0
T--ız---oğı--n--. T_____ T_________ T-ğ-z- T-ğ-z-n-ı- ----------------- Toğız. Toğızınşı.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.