Vestmik

et Arvud   »   sr Бројеви

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [седам]

7 [sedam]

Бројеви

Brojevi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma loendan: Ј-----јим: Ј_ б______ Ј- б-о-и-: ---------- Ја бројим: 0
J---r-jim: J_ b______ J- b-o-i-: ---------- Ja brojim:
üks, kaks, kolm ј-да-, два- т-и ј_____ д___ т__ ј-д-н- д-а- т-и --------------- један, два, три 0
jed-n, -v-,---i j_____ d___ t__ j-d-n- d-a- t-i --------------- jedan, dva, tri
Ma loendan kolmeni. Ј--бр--им -- -ри. Ј_ б_____ д_ т___ Ј- б-о-и- д- т-и- ----------------- Ја бројим до три. 0
J- b--j-m--o tr-. J_ b_____ d_ t___ J- b-o-i- d- t-i- ----------------- Ja brojim do tri.
Ma loendan edasi: Ја-бр-јим--аљ-: Ј_ б_____ д____ Ј- б-о-и- д-љ-: --------------- Ја бројим даље: 0
Ja b--j---d-lj-: J_ b_____ d_____ J- b-o-i- d-l-e- ---------------- Ja brojim dalje:
neli, viis, kuus, ч-т-р-----т- ---т, ч______ п___ ш____ ч-т-р-, п-т- ш-с-, ------------------ четири, пет, шест, 0
čet-r-,-pe-,-še--, č______ p___ š____ č-t-r-, p-t- š-s-, ------------------ četiri, pet, šest,
seitse, kaheksa, üheksa се--м,-о---,-де-ет с_____ о____ д____ с-д-м- о-а-, д-в-т ------------------ седам, осам, девет 0
s-d----o-a----ev-t s_____ o____ d____ s-d-m- o-a-, d-v-t ------------------ sedam, osam, devet
Ma loendan. Ј---роји-. Ј_ б______ Ј- б-о-и-. ---------- Ја бројим. 0
Ja bro-i-. J_ b______ J- b-o-i-. ---------- Ja brojim.
Sa loendad. Ти-б--ј-ш. Т_ б______ Т- б-о-и-. ---------- Ти бројиш. 0
T- -rojiš. T_ b______ T- b-o-i-. ---------- Ti brojiš.
Ta loendab. О- --оји. О_ б_____ О- б-о-и- --------- Он броји. 0
On --oj-. O_ b_____ O- b-o-i- --------- On broji.
Üks. Esimene. Ј-д----Прв-. Ј_____ П____ Ј-д-н- П-в-. ------------ Један. Први. 0
J--an.---v-. J_____ P____ J-d-n- P-v-. ------------ Jedan. Prvi.
Kaks. Teine. Д-а- Дру--. Д___ Д_____ Д-а- Д-у-и- ----------- Два. Други. 0
D-a---r--i. D___ D_____ D-a- D-u-i- ----------- Dva. Drugi.
Kolm. Kolmas. Тр-.-Тр-ћ-. Т___ Т_____ Т-и- Т-е-и- ----------- Три. Трећи. 0
Tr-.-T-ec--. T___ T_____ T-i- T-e-́-. ------------ Tri. Treći.
Neli. Neljas. Ч----------в---. Ч______ Ч_______ Ч-т-р-. Ч-т-р-и- ---------------- Четири. Четврти. 0
Č----i. Č--vr--. Č______ Č_______ Č-t-r-. Č-t-r-i- ---------------- Četiri. Četvrti.
Viis. Viies. П-т. ----. П___ П____ П-т- П-т-. ---------- Пет. Пети. 0
Pe-. -e--. P___ P____ P-t- P-t-. ---------- Pet. Peti.
Kuus. Kuues. Ше--.-Ш-с--. Ш____ Ш_____ Ш-с-. Ш-с-и- ------------ Шест. Шести. 0
Š---- Š-s-i. Š____ Š_____ Š-s-. Š-s-i- ------------ Šest. Šesti.
Seitse. Seitsmes. С--а-.-С-д--. С_____ С_____ С-д-м- С-д-и- ------------- Седам. Седми. 0
Sedam- Se-mi. S_____ S_____ S-d-m- S-d-i- ------------- Sedam. Sedmi.
Kaheksa. Kaheksas. О-ам.--сми. О____ О____ О-а-. О-м-. ----------- Осам. Осми. 0
Os-m. -s--. O____ O____ O-a-. O-m-. ----------- Osam. Osmi.
Üheksa. Üheksas. Д-в--.-Д-в--и. Д_____ Д______ Д-в-т- Д-в-т-. -------------- Девет. Девети. 0
De--t- D-v-t-. D_____ D______ D-v-t- D-v-t-. -------------- Devet. Deveti.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.