Vestmik

et Arvud   »   mk Броеви

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [седум]

7 [syedoom]

Броеви

Broyevi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma loendan: Ј-с-б-----: Ј__ б______ Ј-с б-о-а-: ----------- Јас бројам: 0
Јas b---a-: Ј__ b______ Ј-s b-o-a-: ----------- Јas broјam:
üks, kaks, kolm е-----два,-т-и е____ д___ т__ е-е-, д-а- т-и -------------- еден, два, три 0
ye-y-n- --a--tri y______ d___ t__ y-d-e-, d-a- t-i ---------------- yedyen, dva, tri
Ma loendan kolmeni. Ј-- --о-а--д--три. Ј__ б_____ д_ т___ Ј-с б-о-а- д- т-и- ------------------ Јас бројам до три. 0
Јa------am-d--tr-. Ј__ b_____ d_ t___ Ј-s b-o-a- d- t-i- ------------------ Јas broјam do tri.
Ma loendan edasi: Ја--б-о--м -о---а-у: Ј__ б_____ п________ Ј-с б-о-а- п-н-т-м-: -------------------- Јас бројам понатаму: 0
Ј-s -r--a---onat--oo: Ј__ b_____ p_________ Ј-s b-o-a- p-n-t-m-o- --------------------- Јas broјam ponatamoo:
neli, viis, kuus, ч--и--, -е-, ---т ч______ п___ ш___ ч-т-р-, п-т- ш-с- ----------------- четири, пет, шест 0
chyeti--, pye---s--e-t c________ p____ s_____ c-y-t-r-, p-e-, s-y-s- ---------------------- chyetiri, pyet, shyest
seitse, kaheksa, üheksa с-дум--о---- --в-т с_____ о____ д____ с-д-м- о-у-, д-в-т ------------------ седум, осум, девет 0
s--d--m,-oso--, dyevy-t s_______ o_____ d______ s-e-o-m- o-o-m- d-e-y-t ----------------------- syedoom, osoom, dyevyet
Ma loendan. Јас -р---м. Ј__ б______ Ј-с б-о-а-. ----------- Јас бројам. 0
Ј-- ---јa-. Ј__ b______ Ј-s b-o-a-. ----------- Јas broјam.
Sa loendad. Т- -р--ш. Т_ б_____ Т- б-о-ш- --------- Ти броиш. 0
Ti -r-i-h. T_ b______ T- b-o-s-. ---------- Ti broish.
Ta loendab. То--бр-и. Т__ б____ Т-ј б-о-. --------- Тој брои. 0
To- -roi. T__ b____ T-ј b-o-. --------- Toј broi.
Üks. Esimene. Ед-н.--рви. Е____ П____ Е-е-. П-в-. ----------- Еден. Први. 0
Y-d---------. Y______ P____ Y-d-e-. P-v-. ------------- Yedyen. Prvi.
Kaks. Teine. Д-а.----ри. Д___ В_____ Д-а- В-о-и- ----------- Два. Втори. 0
D-a---to-i. D___ V_____ D-a- V-o-i- ----------- Dva. Vtori.
Kolm. Kolmas. Три- ---т-. Т___ Т_____ Т-и- Т-е-и- ----------- Три. Трети. 0
T-i. -ryeti. T___ T______ T-i- T-y-t-. ------------ Tri. Tryeti.
Neli. Neljas. Ч--и--. -е-в---. Ч______ Ч_______ Ч-т-р-. Ч-т-р-и- ---------------- Четири. Четврти. 0
Chyet-r-.---yetv---. C________ C_________ C-y-t-r-. C-y-t-r-i- -------------------- Chyetiri. Chyetvrti.
Viis. Viies. Пе-------и. П___ П_____ П-т- П-т-и- ----------- Пет. Петти. 0
P--t.-Pye--i. P____ P______ P-e-. P-e-t-. ------------- Pyet. Pyetti.
Kuus. Kuues. Шес-. ---ти. Ш____ Ш_____ Ш-с-. Ш-с-и- ------------ Шест. Шести. 0
Shy-st.--hye-t-. S______ S_______ S-y-s-. S-y-s-i- ---------------- Shyest. Shyesti.
Seitse. Seitsmes. Се-ум--Седм-. С_____ С_____ С-д-м- С-д-и- ------------- Седум. Седми. 0
S-e-o--- -y--m-. S_______ S______ S-e-o-m- S-e-m-. ---------------- Syedoom. Syedmi.
Kaheksa. Kaheksas. Ос-м. Ос-и. О____ О____ О-у-. О-м-. ----------- Осум. Осми. 0
O--o---O--i. O_____ O____ O-o-m- O-m-. ------------ Osoom. Osmi.
Üheksa. Üheksas. Д-вет- Д-ве-и. Д_____ Д______ Д-в-т- Д-в-т-. -------------- Девет. Девети. 0
Dye-y--.-D-e-ye--. D_______ D________ D-e-y-t- D-e-y-t-. ------------------ Dyevyet. Dyevyeti.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + makedoonia (1-100) MP3 makedoonia (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.