Vestmik

et Arvud   »   fa ‫اعداد‬

7 [seitse]

Arvud

Arvud

‫7 [هفت]‬

7 [haft]

‫اعداد‬

[a-adâd]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Ma loendan: ‫-- م-‌شمار--‬ ‫__ م________ ‫-ن م-‌-م-ر-:- -------------- ‫من می‌شمارم:‬ 0
m----i-ho-â--m: m__ m__________ m-n m-s-o-â-a-: --------------- man mishomâram:
üks, kaks, kolm ‫-----و--سه‬ ‫___ د__ س__ ‫-ک- د-، س-‬ ------------ ‫یک، دو، سه‬ 0
ye---do, se y___ d__ s_ y-k- d-, s- ----------- yek, do, se
Ma loendan kolmeni. ‫م--ت--س--م-‌--ا---‬ ‫__ ت_ س_ م________ ‫-ن ت- س- م-‌-م-ر-.- -------------------- ‫من تا سه می‌شمارم.‬ 0
ma--t--se --sh----am. m__ t_ s_ m__________ m-n t- s- m-s-o-â-a-. --------------------- man tâ se mishomâram.
Ma loendan edasi: ‫م---یش---م-‌ش-ا-م:‬ ‫__ ب____ م________ ‫-ن ب-ش-ر م-‌-م-ر-:- -------------------- ‫من بیشتر می‌شمارم:‬ 0
m-n-be s-o--r-sh ---me -i----am: m__ b_ s________ e____ m________ m-n b- s-o-â-e-h e-â-e m-d---a-: -------------------------------- man be shomâresh edâme mide-ham:
neli, viis, kuus, ‫چ-ا-- -نج--ش-،‬ ‫_____ پ___ ش___ ‫-ه-ر- پ-ج- ش-،- ---------------- ‫چهار، پنج، شش،‬ 0
ch------ pan-,---esh c_______ p____ s____ c-a-h-r- p-n-, s-e-h -------------------- cha-hâr, panj, shesh
seitse, kaheksa, üheksa ‫---- ---- ---‬ ‫____ ه___ ن___ ‫-ف-، ه-ت- ن-،- --------------- ‫هفت، هشت، نه،‬ 0
h-f-- --s--,--oh h____ h_____ n__ h-f-, h-s-t- n-h ---------------- haft, hasht, noh
Ma loendan. ‫من--ی-شمار-.‬ ‫__ م________ ‫-ن م-‌-م-ر-.- -------------- ‫من می‌شمارم.‬ 0
man -is--m-ram. m__ m__________ m-n m-s-o-â-a-. --------------- man mishomâram.
Sa loendad. ‫ت--می-ش-اری.‬ ‫__ م________ ‫-و م-‌-م-ر-.- -------------- ‫تو می‌شماری.‬ 0
t------o-âr-. t_ m_________ t- m-s-o-â-i- ------------- to mishomâri.
Ta loendab. ‫---(م--) --‌ش-ا---‬ ‫__ (____ م________ ‫-و (-ر-) م-‌-م-ر-.- -------------------- ‫او (مرد) می‌شمارد.‬ 0
o--(m--d)-----o-â--d. o_ (_____ m__________ o- (-a-d- m-s-o-â-a-. --------------------- oo (mard) mishomârad.
Üks. Esimene. ‫ی-، ا-ل-‬ ‫___ ا____ ‫-ک- ا-ل-‬ ---------- ‫یک، اول.‬ 0
y-k----v-l y___ a____ y-k- a-v-l ---------- yek, avval
Kaks. Teine. ‫دو- -وم-‬ ‫___ د____ ‫-و- د-م-‬ ---------- ‫دو، دوم.‬ 0
d-----vvom d__ d_____ d-, d-v-o- ---------- do, dovvom
Kolm. Kolmas. ‫----سو-.‬ ‫___ س____ ‫-ه- س-م-‬ ---------- ‫سه، سوم.‬ 0
se,-s----m s__ s_____ s-, s-v-o- ---------- se, sevvom
Neli. Neljas. ‫-هار، چ-ار-.‬ ‫_____ چ______ ‫-ه-ر- چ-ا-م-‬ -------------- ‫چهار، چهارم.‬ 0
c-a-h--- c---h---m c_______ c________ c-a-h-r- c-a-h-r-m ------------------ cha-hâr, cha-hârom
Viis. Viies. ‫-نج،---جم-‬ ‫____ پ_____ ‫-ن-، پ-ج-.- ------------ ‫پنج، پنجم.‬ 0
pa-j,------m p____ p_____ p-n-, p-n-o- ------------ panj, panjom
Kuus. Kuues. ‫ش-،--ش-.‬ ‫___ ش____ ‫-ش- ش-م-‬ ---------- ‫شش، ششم.‬ 0
she-h- --es-om s_____ s______ s-e-h- s-e-h-m -------------- shesh, sheshom
Seitse. Seitsmes. ‫هف---ه--م.‬ ‫____ ه_____ ‫-ف-، ه-ت-.- ------------ ‫هفت، هفتم.‬ 0
h--t,-h--tom h____ h_____ h-f-, h-f-o- ------------ haft, haftom
Kaheksa. Kaheksas. ‫ه--، ه-تم-‬ ‫____ ه_____ ‫-ش-، ه-ت-.- ------------ ‫هشت، هشتم.‬ 0
hasht,--as-t-m h_____ h______ h-s-t- h-s-t-m -------------- hasht, hashtom
Üheksa. Üheksas. ‫-ه---ه-.‬ ‫___ ن____ ‫-ه- ن-م-‬ ---------- ‫نه، نهم.‬ 0
noh,-n---m n___ n____ n-h- n-h-m ---------- noh, nohom

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.