Vestmik

et Arvud   »   sl Števila

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [sedem]

Števila

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma loendan: Š-----: Š______ Š-e-e-: ------- Štejem: 0
üks, kaks, kolm e-a,-dva,--ri e___ d___ t__ e-a- d-a- t-i ------------- ena, dva, tri 0
Ma loendan kolmeni. Š-e-e- ---t--. Š_____ d_ t___ Š-e-e- d- t-i- -------------- Štejem do tri. 0
Ma loendan edasi: Št-jem ---rej: Š_____ n______ Š-e-e- n-p-e-: -------------- Štejem naprej: 0
neli, viis, kuus, št--i- -et, š-s-, š_____ p___ š____ š-i-i- p-t- š-s-, ----------------- štiri, pet, šest, 0
seitse, kaheksa, üheksa sede-, -se-- -ev-t s_____ o____ d____ s-d-m- o-e-, d-v-t ------------------ sedem, osem, devet 0
Ma loendan. Šte-e---(-az š---em-) Š______ (___ š_______ Š-e-e-. (-a- š-e-e-.- --------------------- Štejem. (Jaz štejem.) 0
Sa loendad. Š-ej--- --i--teje-.) Š______ (__ š_______ Š-e-e-. (-i š-e-e-.- -------------------- Šteješ. (Ti šteješ.) 0
Ta loendab. Šte-e--(O---tej-.) Š_____ (__ š______ Š-e-e- (-n š-e-e-) ------------------ Šteje. (On šteje.) 0
Üks. Esimene. E--- ---i. E___ P____ E-a- P-v-. ---------- Ena. Prvi. 0
Kaks. Teine. D--. -rug-. D___ D_____ D-a- D-u-i- ----------- Dva. Drugi. 0
Kolm. Kolmas. Tr-- -re-ji. T___ T______ T-i- T-e-j-. ------------ Tri. Tretji. 0
Neli. Neljas. Š-i--- Četrt-. Š_____ Č______ Š-i-i- Č-t-t-. -------------- Štiri. Četrti. 0
Viis. Viies. P----Pe-i. P___ P____ P-t- P-t-. ---------- Pet. Peti. 0
Kuus. Kuues. Š-s---Še---. Š____ Š_____ Š-s-. Š-s-i- ------------ Šest. Šesti. 0
Seitse. Seitsmes. S-d-m. S-dmi. S_____ S_____ S-d-m- S-d-i- ------------- Sedem. Sedmi. 0
Kaheksa. Kaheksas. Os-m. -s--. O____ O____ O-e-. O-m-. ----------- Osem. Osmi. 0
Üheksa. Üheksas. De-et- -e----. D_____ D______ D-v-t- D-v-t-. -------------- Devet. Deveti. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.