Vestmik

et Arvud   »   ko 숫자

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [일곱]

7 [ilgob]

숫자

susja

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Ma loendan: 저는 세요: 저_ 세__ 저- 세-: ------ 저는 세요: 0
jeo--un --y-: j______ s____ j-o-e-n s-y-: ------------- jeoneun seyo:
üks, kaks, kolm 하-,-둘, 셋 하__ 둘_ 셋 하-, 둘- 셋 -------- 하나, 둘, 셋 0
h--a,-d-l, ses h____ d___ s__ h-n-, d-l- s-s -------------- hana, dul, ses
Ma loendan kolmeni. 저는-셋까지 세요. 저_ 셋__ 세__ 저- 셋-지 세-. ---------- 저는 셋까지 세요. 0
j-o-e-n -eskk--- se-o. j______ s_______ s____ j-o-e-n s-s-k-j- s-y-. ---------------------- jeoneun seskkaji seyo.
Ma loendan edasi: 저- ----. 저_ 더 세__ 저- 더 세-. -------- 저는 더 세요. 0
jeon--- --- -eyo. j______ d__ s____ j-o-e-n d-o s-y-. ----------------- jeoneun deo seyo.
neli, viis, kuus, 넷--다-- --, 넷_ 다__ 여__ 넷- 다-, 여-, ---------- 넷, 다섯, 여섯, 0
n----d-se--, -e-s--s, n___ d______ y_______ n-s- d-s-o-, y-o-e-s- --------------------- nes, daseos, yeoseos,
seitse, kaheksa, üheksa 일-, -덟, -홉 일__ 여__ 아_ 일-, 여-, 아- ---------- 일곱, 여덟, 아홉 0
il-o-- y-od-------hob i_____ y________ a___ i-g-b- y-o-e-l-, a-o- --------------------- ilgob, yeodeolb, ahob
Ma loendan. 저--세-. 저_ 세__ 저- 세-. ------ 저는 세요. 0
je-ne---se-o. j______ s____ j-o-e-n s-y-. ------------- jeoneun seyo.
Sa loendad. 당-- 세-. 당__ 세__ 당-은 세-. ------- 당신은 세요. 0
dangs-n-eun s---. d__________ s____ d-n-s-n-e-n s-y-. ----------------- dangsin-eun seyo.
Ta loendab. 그는-세요. 그_ 세__ 그- 세-. ------ 그는 세요. 0
geune-- --y-. g______ s____ g-u-e-n s-y-. ------------- geuneun seyo.
Üks. Esimene. 하---첫-째. 하__ 첫___ 하-. 첫-째- -------- 하나. 첫번째. 0
h-n--------b-onj--e. h____ c_____________ h-n-. c-e-s-e-n-j-e- -------------------- hana. cheosbeonjjae.
Kaks. Teine. 둘--두--. 둘_ 두___ 둘- 두-째- ------- 둘. 두번째. 0
dul- d--e--j---. d___ d__________ d-l- d-b-o-j-a-. ---------------- dul. dubeonjjae.
Kolm. Kolmas. 셋. --째. 셋_ 세___ 셋- 세-째- ------- 셋. 세번째. 0
s-s- -e-e-njja-. s___ s__________ s-s- s-b-o-j-a-. ---------------- ses. sebeonjjae.
Neli. Neljas. 넷- 네번째. 넷_ 네___ 넷- 네-째- ------- 넷. 네번째. 0
ne-.--e--o-jj-e. n___ n__________ n-s- n-b-o-j-a-. ---------------- nes. nebeonjjae.
Viis. Viies. 다-.-다---. 다__ 다____ 다-. 다-번-. --------- 다섯. 다섯번째. 0
da--o-- da-----eo--j--. d______ d______________ d-s-o-. d-s-o-b-o-j-a-. ----------------------- daseos. daseosbeonjjae.
Kuus. Kuues. 여섯.-여-번째. 여__ 여____ 여-. 여-번-. --------- 여섯. 여섯번째. 0
yeos-os. ye----s-eo-j-a-. y_______ y_______________ y-o-e-s- y-o-e-s-e-n-j-e- ------------------------- yeoseos. yeoseosbeonjjae.
Seitse. Seitsmes. 일----번-. 일_______ 일-.-곱-째- -------- 일곱.일곱번째. 0
il-o----gob--o-j-ae. i___________________ i-g-b-i-g-b-e-n-j-e- -------------------- ilgob.ilgobbeonjjae.
Kaheksa. Kaheksas. 여덟-여덟-째. 여_______ 여-.-덟-째- -------- 여덟.여덟번째. 0
yeodeo-b.-e----lb-b-o-j---. y__________________________ y-o-e-l-.-e-d-o-b-b-o-j-a-. --------------------------- yeodeolb.yeodeolb-beonjjae.
Üheksa. Üheksas. 아---홉번째. 아_______ 아-.-홉-째- -------- 아홉.아홉번째. 0
a-----h-bb--nj--e. a_________________ a-o-.-h-b-e-n-j-e- ------------------ ahob.ahobbeonjjae.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.