Vestmik

et Arvud   »   id Menghitung

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [tujuh]

Menghitung

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Ma loendan: Sa-a -e---itun-: S___ m__________ S-y- m-n-h-t-n-: ---------------- Saya menghitung: 0
üks, kaks, kolm sa-u, --a--t--a s____ d___ t___ s-t-, d-a- t-g- --------------- satu, dua, tiga 0
Ma loendan kolmeni. S-ya --nghit--g -a---- ti--. S___ m_________ s_____ t____ S-y- m-n-h-t-n- s-m-a- t-g-. ---------------------------- Saya menghitung sampai tiga. 0
Ma loendan edasi: S-y----ru--m--g-i-u-g: S___ t____ m__________ S-y- t-r-s m-n-h-t-n-: ---------------------- Saya terus menghitung: 0
neli, viis, kuus, em--t, -i-a--e---, e_____ l____ e____ e-p-t- l-m-, e-a-, ------------------ empat, lima, enam, 0
seitse, kaheksa, üheksa tu--h,-dela--n-----b-lan t_____ d_______ s_______ t-j-h- d-l-p-n- s-m-i-a- ------------------------ tujuh, delapan, sembilan 0
Ma loendan. Say-------i-u-g. S___ m__________ S-y- m-n-h-t-n-. ---------------- Saya menghitung. 0
Sa loendad. K-m--me-g---u-g. K___ m__________ K-m- m-n-h-t-n-. ---------------- Kamu menghitung. 0
Ta loendab. Di--m--ghi--n-. D__ m__________ D-a m-n-h-t-n-. --------------- Dia menghitung. 0
Üks. Esimene. Sa--.-P---a-a. S____ P_______ S-t-. P-r-a-a- -------------- Satu. Pertama. 0
Kaks. Teine. D--.------. D___ K_____ D-a- K-d-a- ----------- Dua. Kedua. 0
Kolm. Kolmas. T-g-.-Ke-i--. T____ K______ T-g-. K-t-g-. ------------- Tiga. Ketiga. 0
Neli. Neljas. Emp-t. ----pat. E_____ K_______ E-p-t- K-e-p-t- --------------- Empat. Keempat. 0
Viis. Viies. L-----------. L____ K______ L-m-. K-l-m-. ------------- Lima. Kelima. 0
Kuus. Kuues. En--- -e-na-. E____ K______ E-a-. K-e-a-. ------------- Enam. Keenam. 0
Seitse. Seitsmes. Tuj--- Ketujuh. T_____ K_______ T-j-h- K-t-j-h- --------------- Tujuh. Ketujuh. 0
Kaheksa. Kaheksas. D---pan. --d--a-an. D_______ K_________ D-l-p-n- K-d-l-p-n- ------------------- Delapan. Kedelapan. 0
Üheksa. Üheksas. S-m-ilan- -ese--il-n. S________ K__________ S-m-i-a-. K-s-m-i-a-. --------------------- Sembilan. Kesembilan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.