Vestmik

et Arvud   »   kn ಸಂಖ್ಯೆಗಳು

7 [seitse]

Arvud

Arvud

೭ [ಏಳು]

7 [Ēḷu]

ಸಂಖ್ಯೆಗಳು

[saṅkhyegaḷu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
Ma loendan: ನ--- -ಣ---ತ--ೇ--. ನಾ_ ಎ______ ನ-ನ- ಎ-ಿ-ು-್-ೇ-ೆ- ----------------- ನಾನು ಎಣಿಸುತ್ತೇನೆ. 0
nā-u--ṇi-ut-ēn-. n___ e__________ n-n- e-i-u-t-n-. ---------------- nānu eṇisuttēne.
üks, kaks, kolm ಒ---, ಎ---,-ಮ--ು. ಒಂ__ ಎ___ ಮೂ__ ಒ-ದ-, ಎ-ಡ-, ಮ-ರ-. ----------------- ಒಂದು, ಎರಡು, ಮೂರು. 0
Ond---e-a--,-m---. O____ e_____ m____ O-d-, e-a-u- m-r-. ------------------ Ondu, eraḍu, mūru.
Ma loendan kolmeni. ನ-ನ-------ರ--ೆ-ಎಣಿ--ತ--ೇನೆ. ನಾ_ ಮೂ_____ ಎ______ ನ-ನ- ಮ-ರ-ವ-ೆ-ೆ ಎ-ಿ-ು-್-ೇ-ೆ- --------------------------- ನಾನು ಮೂರರವರೆಗೆ ಎಣಿಸುತ್ತೇನೆ. 0
Nā-u mū-a-av-r--- ----u---n-. N___ m___________ e__________ N-n- m-r-r-v-r-g- e-i-u-t-n-. ----------------------------- Nānu mūraravarege eṇisuttēne.
Ma loendan edasi: ನಾ-- ---ಕ- ಮು-ದುವ---------ೆ. ನಾ_ ಎ__ ಮುಂ________ ನ-ನ- ಎ-ಿ-ೆ ಮ-ಂ-ು-ರ-ಸ-ತ-ತ-ನ-. ---------------------------- ನಾನು ಎಣಿಕೆ ಮುಂದುವರಿಸುತ್ತೇನೆ. 0
N-n- -ṇ-k- --nduv---sut----. N___ e____ m________________ N-n- e-i-e m-n-u-a-i-u-t-n-. ---------------------------- Nānu eṇike munduvarisuttēne.
neli, viis, kuus, ನ--್ಕ-,-ಐದ-- ಆರ-. ನಾ___ ಐ__ ಆ__ ನ-ಲ-ಕ-, ಐ-ು- ಆ-ು- ----------------- ನಾಲ್ಕು, ಐದು, ಆರು. 0
Nā--u,-a-d-----u. N_____ a____ ā___ N-l-u- a-d-, ā-u- ----------------- Nālku, aidu, āru.
seitse, kaheksa, üheksa ಏ-ು- ---ು,-ಒ--ತ--ು ಏ__ ಎಂ__ ಒಂ___ ಏ-ು- ಎ-ಟ-, ಒ-ಬ-್-ು ------------------ ಏಳು, ಎಂಟು, ಒಂಬತ್ತು 0
Ē-u,----u- ---at-u Ē___ e____ o______ Ē-u- e-ṭ-, o-b-t-u ------------------ Ēḷu, eṇṭu, ombattu
Ma loendan. ನ-ನ- ಎ-ಿಸ--್ತೇ--. ನಾ_ ಎ______ ನ-ನ- ಎ-ಿ-ು-್-ೇ-ೆ- ----------------- ನಾನು ಎಣಿಸುತ್ತೇನೆ. 0
n-----ṇi-uttēne. n___ e__________ n-n- e-i-u-t-n-. ---------------- nānu eṇisuttēne.
Sa loendad. ನ--ು----ಸ--್-ೀ-. ನೀ_ ಎ______ ನ-ನ- ಎ-ಿ-ು-್-ೀ-. ---------------- ನೀನು ಎಣಿಸುತ್ತೀಯ. 0
N--u -ṇi-ut-ī--. N___ e__________ N-n- e-i-u-t-y-. ---------------- Nīnu eṇisuttīya.
Ta loendab. ಅವ-- ---ಸ--್----. ಅ__ ಎ______ ಅ-ನ- ಎ-ಿ-ು-್-ಾ-ೆ- ----------------- ಅವನು ಎಣಿಸುತ್ತಾನೆ. 0
Ava----ṇisu-tān-. A____ e__________ A-a-u e-i-u-t-n-. ----------------- Avanu eṇisuttāne.
Üks. Esimene. ಒಂ------ದಲನ-ಯ-ು ಒಂ__ ಮೊ_____ ಒ-ದ-. ಮ-ದ-ನ-ಯ-ು --------------- ಒಂದು. ಮೊದಲನೆಯದು 0
On-u.--od--aneya-u O____ M___________ O-d-. M-d-l-n-y-d- ------------------ Ondu. Modalaneyadu
Kaks. Teine. ಎರಡ-. ಎ-ಡನೆಯ--. ಎ___ ಎ______ ಎ-ಡ-. ಎ-ಡ-ೆ-ದ-. --------------- ಎರಡು. ಎರಡನೆಯದು. 0
e----. -------y-d-. e_____ E___________ e-a-u- E-a-a-e-a-u- ------------------- eraḍu. Eraḍaneyadu.
Kolm. Kolmas. ಮ-ರು- ಮೂರ--ಯದ-. ಮೂ__ ಮೂ_____ ಮ-ರ-, ಮ-ರ-ೆ-ದ-. --------------- ಮೂರು, ಮೂರನೆಯದು. 0
Mū-u,---ra--ya--. M____ m__________ M-r-, m-r-n-y-d-. ----------------- Mūru, mūraneyadu.
Neli. Neljas. ನಾಲ--ು---ಾ-್ಕ--ಯದ-. ನಾ___ ನಾ______ ನ-ಲ-ಕ-, ನ-ಲ-ಕ-ೆ-ದ-. ------------------- ನಾಲ್ಕು, ನಾಲ್ಕನೆಯದು. 0
N-lk-, n--k-n--a-u. N_____ n___________ N-l-u- n-l-a-e-a-u- ------------------- Nālku, nālkaneyadu.
Viis. Viies. ಐ-ು--ಐದ--ಯದ-. ಐ__ ಐ_____ ಐ-ು- ಐ-ನ-ಯ-ು- ------------- ಐದು, ಐದನೆಯದು. 0
Ai-u- ----n----u. A____ a__________ A-d-, a-d-n-y-d-. ----------------- Aidu, aidaneyadu.
Kuus. Kuues. ಆರು---ರ-ೆ-ದ-. ಆ__ ಆ_____ ಆ-ು- ಆ-ನ-ಯ-ು- ------------- ಆರು, ಆರನೆಯದು. 0
Ā-u,--r-ne---u. Ā___ ā_________ Ā-u- ā-a-e-a-u- --------------- Āru, āraneyadu.
Seitse. Seitsmes. ಏ--, ಏ---ಯದ-. ಏ__ ಏ_____ ಏ-ು- ಏ-ನ-ಯ-ು- ------------- ಏಳು, ಏಳನೆಯದು. 0
Ē--,--ḷa-e----. Ē___ ē_________ Ē-u- ē-a-e-a-u- --------------- Ēḷu, ēḷaneyadu.
Kaheksa. Kaheksas. ಎಂಟು,--ಂಟ---ದು. ಎಂ__ ಎಂ_____ ಎ-ಟ-, ಎ-ಟ-ೆ-ದ-. --------------- ಎಂಟು, ಎಂಟನೆಯದು. 0
Eṇ--,---ṭ-------. E____ e__________ E-ṭ-, e-ṭ-n-y-d-. ----------------- Eṇṭu, eṇṭaneyadu.
Üheksa. Üheksas. ಒಂಬ--ತು, ಒ--ತ್--ೆ--ು. ಒಂ____ ಒಂ_______ ಒ-ಬ-್-ು- ಒ-ಬ-್-ನ-ಯ-ು- --------------------- ಒಂಬತ್ತು, ಒಂಬತ್ತನೆಯದು. 0
O-ba-tu--o-----a-e--du. O_______ o_____________ O-b-t-u- o-b-t-a-e-a-u- ----------------------- Ombattu, ombattaneyadu.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.