Vestmik

et Minevik 3   »   mr भूतकाळ ३

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

८३ [त्र्याऐंशी]

83 [Tryā\'ainśī]

भूतकाळ ३

[bhūtakāḷa 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
helistama ट--ि-ोन--रणे टे___ क__ ट-ल-फ-न क-ण- ------------ टेलिफोन करणे 0
ṭēl-phōna -a--ṇē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
Ma helistasin. म- टे---ो- -े-ा. मी टे___ के__ म- ट-ल-फ-न क-ल-. ---------------- मी टेलिफोन केला. 0
mī--ēl-p--n- k-lā. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
Ma olin terve selle aja telefonil. म--स-प--्- -े- टे---ोनवर--ोल----तो- ---ोते. मी सं___ वे_ टे_____ बो__ हो__ / हो__ म- स-प-र-ण व-ळ ट-ल-फ-न-र ब-ल- ह-त-. / ह-त-. ------------------------------------------- मी संपूर्ण वेळ टेलिफोनवर बोलत होतो. / होते. 0
Mī s---ūr-- vēḷ--ṭ--ip--nava---bō---a hō-ō.-/--ōt-. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
küsima व-च--णे वि___ व-च-र-े ------- विचारणे 0
Vic-r-ṇē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
Ma küsisin. म- ----रल-. मी वि____ म- व-च-र-े- ----------- मी विचारले. 0
m- v--āra--. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
Ma olen alati küsinud. म- -े-ेमी- ---ा-त आल-. मी ने___ वि___ आ__ म- न-ह-म-च व-च-र- आ-ो- ---------------------- मी नेहेमीच विचारत आलो. 0
Mī nēhē-----v-c--at- -lō. M_ n_______ v_______ ā___ M- n-h-m-c- v-c-r-t- ā-ō- ------------------------- Mī nēhēmīca vicārata ālō.
jutustama न-वेदन-करणे नि___ क__ न-व-द- क-ण- ----------- निवेदन करणे 0
Ni-ē-a-- k---ṇē N_______ k_____ N-v-d-n- k-r-ṇ- --------------- Nivēdana karaṇē
Ma jutustasin. म--न------क--े. मी नि___ के__ म- न-व-द- क-ल-. --------------- मी निवेदन केले. 0
m- nivē---- k-lē. m_ n_______ k____ m- n-v-d-n- k-l-. ----------------- mī nivēdana kēlē.
Ma jutustasin terve loo ära. म--प-र---क-ा-- न---द- क-ली. मी पू__ क__ नि___ के__ म- प-र-ण क-ा-ी न-व-द- क-ल-. --------------------------- मी पूर्ण कहाणी निवेदन केली. 0
Mī --rṇa k-h-ṇ- -i--d-na-kēl-. M_ p____ k_____ n_______ k____ M- p-r-a k-h-ṇ- n-v-d-n- k-l-. ------------------------------ Mī pūrṇa kahāṇī nivēdana kēlī.
õppima शि--- - अ-्-ास-क-णे शि__ / अ___ क__ श-क-े / अ-्-ा- क-ण- ------------------- शिकणे / अभ्यास करणे 0
Śik--ē--abhyāsa karaṇē Ś______ a______ k_____ Ś-k-ṇ-/ a-h-ā-a k-r-ṇ- ---------------------- Śikaṇē/ abhyāsa karaṇē
Ma õppisin. मी --क-े. /---क-ो. मी शि___ / शि___ म- श-क-े- / श-क-ो- ------------------ मी शिकले. / शिकलो. 0
mī-ś----ē----Ś-kalō. m_ ś______ / Ś______ m- ś-k-l-. / Ś-k-l-. -------------------- mī śikalē. / Śikalō.
Ma õppisin terve õhtu. मी----ू-्- सं-्----ळभर--भ-या---े--. मी सं___ सं______ अ___ के__ म- स-प-र-ण स-ध-य-क-ळ-र अ-्-ा- क-ल-. ----------------------------------- मी संपूर्ण संध्याकाळभर अभ्यास केला. 0
M- --m-ūr-- --n-h--kā--------a---āsa --l-. M_ s_______ s_______________ a______ k____ M- s-m-ū-ṇ- s-n-h-ā-ā-a-h-r- a-h-ā-a k-l-. ------------------------------------------ Mī sampūrṇa sandhyākāḷabhara abhyāsa kēlā.
töötama काम-करणे का_ क__ क-म क-ण- -------- काम करणे 0
Kā-a ---a-ē K___ k_____ K-m- k-r-ṇ- ----------- Kāma karaṇē
Ma töötasin. म- क-- --ले. मी का_ के__ म- क-म क-ल-. ------------ मी काम केले. 0
m- ---- ----. m_ k___ k____ m- k-m- k-l-. ------------- mī kāma kēlē.
Ma töötasin terve päeva. म--पू--ण -िव--क---क--े. मी पू__ दि__ का_ के__ म- प-र-ण द-व- क-म क-ल-. ----------------------- मी पूर्ण दिवस काम केले. 0
M- ----- -iva-a kā----ēlē. M_ p____ d_____ k___ k____ M- p-r-a d-v-s- k-m- k-l-. -------------------------- Mī pūrṇa divasa kāma kēlē.
sööma जे--े जे__ ज-व-े ----- जेवणे 0
J--a-ē J_____ J-v-ṇ- ------ Jēvaṇē
Ma sõin. म- --वल-- /--ेवले. मी जे___ / जे___ म- ज-व-ो- / ज-व-े- ------------------ मी जेवलो. / जेवले. 0
mī-jēv-lō--/ J-----. m_ j______ / J______ m- j-v-l-. / J-v-l-. -------------------- mī jēvalō. / Jēvalē.
Ma sõin kogu toidu ära. म- -र-- ज------व-ो- /-जेवले. मी स__ जे__ जे___ / जे___ म- स-्- ज-व- ज-व-ो- / ज-व-े- ---------------------------- मी सर्व जेवण जेवलो. / जेवले. 0
M- -a-v- j---ṇa-j--al-. - J----ē. M_ s____ j_____ j______ / J______ M- s-r-a j-v-ṇ- j-v-l-. / J-v-l-. --------------------------------- Mī sarva jēvaṇa jēvalō. / Jēvalē.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!