Vestmik

et Arvud   »   be Лічбы

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [сем]

7 [sem]

Лічбы

[Lіchby]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma loendan: Я -і--: Я л____ Я л-ч-: ------- Я лічу: 0
Ya lіch-: Y_ l_____ Y- l-c-u- --------- Ya lіchu:
üks, kaks, kolm адз-----ва, т-ы а_____ д___ т__ а-з-н- д-а- т-ы --------------- адзін, два, тры 0
a----- d-a----y a_____ d___ t__ a-z-n- d-a- t-y --------------- adzіn, dva, try
Ma loendan kolmeni. Я лічу--а тр--. Я л___ д_ т____ Я л-ч- д- т-о-. --------------- Я лічу да трох. 0
Ya-l--h--da---o--. Y_ l____ d_ t_____ Y- l-c-u d- t-o-h- ------------------ Ya lіchu da trokh.
Ma loendan edasi: Я лічу д-л-й: Я л___ д_____ Я л-ч- д-л-й- ------------- Я лічу далей: 0
Y- lіchu-d----: Y_ l____ d_____ Y- l-c-u d-l-y- --------------- Ya lіchu daley:
neli, viis, kuus, чатыры- -яць- шэ-ц-, ч______ п____ ш_____ ч-т-р-, п-ц-, ш-с-ь- -------------------- чатыры, пяць, шэсць, 0
ch-ty--, -y--s’- -he-ts-, c_______ p______ s_______ c-a-y-y- p-a-s-, s-e-t-’- ------------------------- chatyry, pyats’, shests’,
seitse, kaheksa, üheksa се-, вос-м- -з-вяць с___ в_____ д______ с-м- в-с-м- д-е-я-ь ------------------- сем, восем, дзевяць 0
s-m,-v--e-- ------t-’ s___ v_____ d________ s-m- v-s-m- d-e-y-t-’ --------------------- sem, vosem, dzevyats’
Ma loendan. Я лічу. Я л____ Я л-ч-. ------- Я лічу. 0
Y--l---u. Y_ l_____ Y- l-c-u- --------- Ya lіchu.
Sa loendad. Т--лі--ш. Т_ л_____ Т- л-ч-ш- --------- Ты лічыш. 0
Ty--іch---. T_ l_______ T- l-c-y-h- ----------- Ty lіchysh.
Ta loendab. Ё--лі----. Ё_ л______ Ё- л-ч-ц-. ---------- Ён лічыць. 0
E--lі--y--’. E_ l________ E- l-c-y-s-. ------------ En lіchyts’.
Üks. Esimene. Ад---. Першы. А_____ П_____ А-з-н- П-р-ы- ------------- Адзін. Першы. 0
Adzі-. -ers--. A_____ P______ A-z-n- P-r-h-. -------------- Adzіn. Pershy.
Kaks. Teine. Два.-Дру-і. Д___ Д_____ Д-а- Д-у-і- ----------- Два. Другі. 0
Dv----r--і. D___ D_____ D-a- D-u-і- ----------- Dva. Drugі.
Kolm. Kolmas. Тр---Тр---. Т___ Т_____ Т-ы- Т-э-і- ----------- Тры. Трэці. 0
T----Tr-t-і. T___ T______ T-y- T-e-s-. ------------ Try. Tretsі.
Neli. Neljas. Ч-т-ры- Ч-ц---т-. Ч______ Ч________ Ч-т-р-. Ч-ц-ё-т-. ----------------- Чатыры. Чацвёрты. 0
Ch---r-. ----svert-. C_______ C__________ C-a-y-y- C-a-s-e-t-. -------------------- Chatyry. Chatsverty.
Viis. Viies. П--ь- П---. П____ П____ П-ц-. П-т-. ----------- Пяць. Пяты. 0
P---s’- -y-t-. P______ P_____ P-a-s-. P-a-y- -------------- Pyats’. Pyaty.
Kuus. Kuues. Ш--ць.-Ш-с-ы. Ш_____ Ш_____ Ш-с-ь- Ш-с-ы- ------------- Шэсць. Шосты. 0
S-----’- -ho-ty. S_______ S______ S-e-t-’- S-o-t-. ---------------- Shests’. Shosty.
Seitse. Seitsmes. С--. С--ы. С___ С____ С-м- С-м-. ---------- Сем. Сёмы. 0
Se-.-S-m-. S___ S____ S-m- S-m-. ---------- Sem. Semy.
Kaheksa. Kaheksas. Вос-м.--ось--. В_____ В______ В-с-м- В-с-м-. -------------- Восем. Восьмы. 0
Vos--. V-s--y. V_____ V______ V-s-m- V-s-m-. -------------- Vosem. Vos’my.
Üheksa. Üheksas. Дзевя--- Дзев---. Д_______ Д_______ Д-е-я-ь- Д-е-я-ы- ----------------- Дзевяць. Дзевяты. 0
Dz---a--’.----vya-y. D_________ D________ D-e-y-t-’- D-e-y-t-. -------------------- Dzevyats’. Dzevyaty.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.