Vestmik

et Sidesõnad 1   »   kn ಸಂಬಂಧಾವ್ಯಯಗಳು ೧

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

೯೪ [ತೊಂಬತ್ತನಾಲ್ಕು]

94 [Tombattanālku]

ಸಂಬಂಧಾವ್ಯಯಗಳು ೧

sambandhāvyayagaḷu 1.

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. ಮಳೆ-ನಿ-್ಲು---ೆಗೆ ಕ---. ಮ_ ನಿ______ ಕಾ__ ಮ-ೆ ನ-ಲ-ಲ-ವ-ರ-ಗ- ಕ-ಯ-. ---------------------- ಮಳೆ ನಿಲ್ಲುವವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. 0
Maḷe n-l--v-var--- -āyi. M___ n____________ k____ M-ḷ- n-l-u-a-a-e-e k-y-. ------------------------ Maḷe nilluvavarege kāyi.
Oota kuni ma valmis olen. ನಾ-ು-ತಯಾ-ಾ--ವವರ--ೆ -ಾ--. ನಾ_ ತ_______ ಕಾ__ ನ-ನ- ತ-ಾ-ಾ-ು-ವ-ೆ-ೆ ಕ-ಯ-. ------------------------ ನಾನು ತಯಾರಾಗುವವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. 0
Nā-u----ārā-uvav-r--- -ā-i. N___ t_______________ k____ N-n- t-y-r-g-v-v-r-g- k-y-. --------------------------- Nānu tayārāguvavarege kāyi.
Oota kuni ta tagasi tuleb. ಅವನು -ಿಂ-----ಿ-ಬರು----ಗ------. ಅ__ ಹಿಂ___ ಬ_____ ಕಾ__ ಅ-ನ- ಹ-ಂ-ಿ-ು-ಿ ಬ-ು-ವ-ೆ-ೆ ಕ-ಯ-. ------------------------------ ಅವನು ಹಿಂತಿರುಗಿ ಬರುವವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. 0
Ava-- hi-ti-ug- -ar--a-ar--e--āy-. A____ h________ b___________ k____ A-a-u h-n-i-u-i b-r-v-v-r-g- k-y-. ---------------------------------- Avanu hintirugi baruvavarege kāyi.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. ನ--- ಕ---ು--ಣಗ--ವ---- -ಾಯುತ-ತೇ-ೆ. ನ__ ಕೂ__ ಒ______ ಕಾ_____ ನ-್- ಕ-ದ-ು ಒ-ಗ-ವ-ರ-ಗ- ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. --------------------------------- ನನ್ನ ಕೂದಲು ಒಣಗುವವರೆಗೆ ಕಾಯುತ್ತೇನೆ. 0
Nann--kūd-lu---agu-a--reg- -ā--ttēne. N____ k_____ o____________ k_________ N-n-a k-d-l- o-a-u-a-a-e-e k-y-t-ē-e- ------------------------------------- Nanna kūdalu oṇaguvavarege kāyuttēne.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. ಚಿ-್ರ---ಗಿ--ವವ-ೆಗ--ಕ---ತ-ತೇನೆ. ಚಿ__ ಮು______ ಕಾ_____ ಚ-ತ-ರ ಮ-ಗ-ಯ-ವ-ರ-ಗ- ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. ------------------------------ ಚಿತ್ರ ಮುಗಿಯುವವರೆಗೆ ಕಾಯುತ್ತೇನೆ. 0
C---a-m--iy--a-a---e-k--utt---. C____ m_____________ k_________ C-t-a m-g-y-v-v-r-g- k-y-t-ē-e- ------------------------------- Citra mugiyuvavarege kāyuttēne.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. ನ--- -್-ಾ-ಿಕ್ -ೈ-----ಿ-ು -----ತನ- ಕ-ಯ-ತ್-ೇ-ೆ. ನಾ_ ಟ್___ ಲೈ_ ಹ__ ಆ__ ತ__ ಕಾ_____ ನ-ನ- ಟ-ರ-ಫ-ಕ- ಲ-ಟ- ಹ-ಿ-ು ಆ-ು- ತ-ಕ ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. --------------------------------------------- ನಾನು ಟ್ರಾಫಿಕ್ ಲೈಟ್ ಹಸಿರು ಆಗುವ ತನಕ ಕಾಯುತ್ತೇನೆ. 0
Nā-u -r-ph-k lai- hasir--ā--v--ta-ak- kā---t---. N___ ṭ______ l___ h_____ ā____ t_____ k_________ N-n- ṭ-ā-h-k l-i- h-s-r- ā-u-a t-n-k- k-y-t-ē-e- ------------------------------------------------ Nānu ṭrāphik laiṭ hasiru āguva tanaka kāyuttēne.
Millal sa puhkusele sõidad? ನೀ-ು--ಾ-ಾಗ ರಜ-ಯಲ--ಿ--ೋಗುತ-ತೀಯ? ನೀ_ ಯಾ__ ರ____ ಹೋ_____ ನ-ನ- ಯ-ವ-ಗ ರ-ೆ-ಲ-ಲ- ಹ-ಗ-ತ-ತ-ಯ- ------------------------------ ನೀನು ಯಾವಾಗ ರಜೆಯಲ್ಲಿ ಹೋಗುತ್ತೀಯ? 0
N-nu -ā-ā-a r-je-all--h-gu-t--a? N___ y_____ r________ h_________ N-n- y-v-g- r-j-y-l-i h-g-t-ī-a- -------------------------------- Nīnu yāvāga rajeyalli hōguttīya?
Veel enne suvevaheaga? ಬೇ---ೆ ರಜ-ಗಳ----ಚ--ೆ --ಗುತ--ೀ-? ಬೇ__ ರ___ ಮುಂ__ ಹೋ_____ ಬ-ಸ-ಗ- ರ-ೆ-ಳ ಮ-ಂ-ೆ-ೆ ಹ-ಗ-ತ-ತ-ಯ- ------------------------------- ಬೇಸಿಗೆ ರಜೆಗಳ ಮುಂಚೆಯೆ ಹೋಗುತ್ತೀಯ? 0
Bē-ig----j--a-a -u-----e---gu--īy-? B_____ r_______ m______ h_________ B-s-g- r-j-g-ḷ- m-n-c-y- h-g-t-ī-a- ----------------------------------- Bēsige rajegaḷa mun̄ceye hōguttīya?
Jah, enne suvevaheaja algust. ಹ--ು- ಬೇ--ಗ----ೆ-ಪ--ಾ--ಭ ಅ-ು--ದಕ-ಕೆ --ಂ-- -ೋಗ-ತ್ತೇ--. ಹೌ__ ಬೇ__ ರ_ ಪ್___ ಅ_____ ಮುಂ_ ಹೋ_____ ಹ-ದ-, ಬ-ಸ-ಗ- ರ-ೆ ಪ-ರ-ರ-ಭ ಅ-ು-ು-ಕ-ಕ- ಮ-ಂ-ೆ ಹ-ಗ-ತ-ತ-ನ-. ----------------------------------------------------- ಹೌದು, ಬೇಸಿಗೆ ರಜೆ ಪ್ರಾರಂಭ ಅಗುವುದಕ್ಕೆ ಮುಂಚೆ ಹೋಗುತ್ತೇನೆ. 0
H---u,--ē-ige r--e -r-r--b---agu-ud-kk- -u-̄c-------tē--. H_____ b_____ r___ p________ a_________ m____ h_________ H-u-u- b-s-g- r-j- p-ā-a-b-a a-u-u-a-k- m-n-c- h-g-t-ē-e- --------------------------------------------------------- Haudu, bēsige raje prārambha aguvudakke mun̄ce hōguttēne.
Paranda katus enne, kui talv algab. ಚ---ಾಲ ಪ----ಂ- ----ು----ೆ------ -ಾವ-ಿಯನ-ನು--ು--್ತಿ -ಾಡು. ಚ___ ಪ್___ ಅ_____ ಮುಂ_ ಛಾ_____ ದು___ ಮಾ__ ಚ-ಿ-ಾ- ಪ-ರ-ರ-ಭ ಅ-ು-ು-ಕ-ಕ- ಮ-ಂ-ೆ ಛ-ವ-ಿ-ನ-ನ- ದ-ರ-್-ಿ ಮ-ಡ-. -------------------------------------------------------- ಚಳಿಗಾಲ ಪ್ರಾರಂಭ ಅಗುವುದಕ್ಕೆ ಮುಂಚೆ ಛಾವಣಿಯನ್ನು ದುರಸ್ತಿ ಮಾಡು. 0
C----āl- p-ār-m-h---g--u-a-ke mu-̄ce c--------nnu-d---st- --ḍu. C_______ p________ a_________ m____ c___________ d______ m____ C-ḷ-g-l- p-ā-a-b-a a-u-u-a-k- m-n-c- c-ā-a-i-a-n- d-r-s-i m-ḍ-. --------------------------------------------------------------- Caḷigāla prārambha aguvudakke mun̄ce chāvaṇiyannu durasti māḍu.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. ಊ--್ಕ- ಕುಳಿ-ು-ೊಳ್ಳ-ವ --ಂಚ- ಕೈ--ನ್-----ಳ-----. ಊ___ ಕು______ ಮುಂ_ ಕೈ____ ತೊ____ ಊ-ಕ-ಕ- ಕ-ಳ-ತ-ಕ-ಳ-ಳ-ವ ಮ-ಂ-ೆ ಕ-ಗ-ನ-ನ- ತ-ಳ-ದ-ಕ-. --------------------------------------------- ಊಟಕ್ಕೆ ಕುಳಿತುಕೊಳ್ಳುವ ಮುಂಚೆ ಕೈಗಳನ್ನು ತೊಳೆದುಕೊ. 0
Ūṭa----ku--t----ḷ-va mun̄-e ---gaḷ-nnu ----d--o. Ū_____ k____________ m____ k_________ t________ Ū-a-k- k-ḷ-t-k-ḷ-u-a m-n-c- k-i-a-a-n- t-ḷ-d-k-. ------------------------------------------------ Ūṭakke kuḷitukoḷḷuva mun̄ce kaigaḷannu toḷeduko.
Sulge aken enne, kui välja lähed. ಹೊರಗ- --ಗು- -ುಂಚ----ಟಕಿ-ಳನ್ನ--ಮ--್ಚು. ಹೊ__ ಹೋ__ ಮುಂ_ ಕಿ______ ಮು___ ಹ-ರ-ೆ ಹ-ಗ-ವ ಮ-ಂ-ೆ ಕ-ಟ-ಿ-ಳ-್-ು ಮ-ಚ-ಚ-. ------------------------------------- ಹೊರಗೆ ಹೋಗುವ ಮುಂಚೆ ಕಿಟಕಿಗಳನ್ನು ಮುಚ್ಚು. 0
H--age --guv- ---̄-e---ṭaki--ḷ-n-u-mu-c-. H_____ h_____ m____ k____________ m_____ H-r-g- h-g-v- m-n-c- k-ṭ-k-g-ḷ-n-u m-c-u- ----------------------------------------- Horage hōguva mun̄ce kiṭakigaḷannu muccu.
Millal sa koju tuled? ಮನೆಗ- -ಾವ-ಗ -ಿ---ರು---್ತ--? ಮ__ ಯಾ__ ಹಿಂ_______ ಮ-ೆ-ೆ ಯ-ವ-ಗ ಹ-ಂ-ಿ-ು-ು-್-ೀ-? --------------------------- ಮನೆಗೆ ಯಾವಾಗ ಹಿಂದಿರುಗುತ್ತೀಯ? 0
M----e yāvāga -i--ir-gu-tīy-? M_____ y_____ h______________ M-n-g- y-v-g- h-n-i-u-u-t-y-? ----------------------------- Manege yāvāga hindiruguttīya?
Peale tunde? ಪ-ಠ----ಂತರ--? ಪಾ___ ನಂ____ ಪ-ಠ-ಳ ನ-ತ-ವ-? ------------- ಪಾಠಗಳ ನಂತರವೇ? 0
Pā-haga-a--a-t-----? P________ n_________ P-ṭ-a-a-a n-n-a-a-ē- -------------------- Pāṭhagaḷa nantaravē?
Jah, peale tundide lõppu. ಹ---, -ಾಠಗ-ು -ು--ದ -ಂತರ. ಹೌ__ ಪಾ___ ಮು__ ನಂ___ ಹ-ದ-, ಪ-ಠ-ಳ- ಮ-ಗ-ದ ನ-ತ-. ------------------------ ಹೌದು, ಪಾಠಗಳು ಮುಗಿದ ನಂತರ. 0
Ha------ā--a-a-u mu---- --ntara. H_____ p________ m_____ n_______ H-u-u- p-ṭ-a-a-u m-g-d- n-n-a-a- -------------------------------- Haudu, pāṭhagaḷu mugida nantara.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. ಅ-ನಿ-ೆ --ಘಾತ ---ನ--- --ನಿಗ- ---- ಮ---- ಆಗ-ಿ-್-. ಅ___ ಅ___ ಆ_ ನಂ__ ಅ___ ಕೆ__ ಮಾ__ ಆ_____ ಅ-ನ-ಗ- ಅ-ಘ-ತ ಆ- ನ-ತ- ಅ-ನ-ಗ- ಕ-ಲ- ಮ-ಡ-ು ಆ-ಲ-ಲ-ಲ- ----------------------------------------------- ಅವನಿಗೆ ಅಪಘಾತ ಆದ ನಂತರ ಅವನಿಗೆ ಕೆಲಸ ಮಾಡಲು ಆಗಲಿಲ್ಲ. 0
A-a-i-e --ag-ā-a-ā-- --n--r- --a-ig- ---a---m--a-u ā-----l-. A______ a_______ ā__ n______ a______ k_____ m_____ ā________ A-a-i-e a-a-h-t- ā-a n-n-a-a a-a-i-e k-l-s- m-ḍ-l- ā-a-i-l-. ------------------------------------------------------------ Avanige apaghāta āda nantara avanige kelasa māḍalu āgalilla.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. ಅ-ನ -ೆಲ---ೋ- ಮ-ಲೆ ಅ--- ---ರಿಕ-ಗ--ಹ-ದ. ಅ__ ಕೆ__ ಹೋ_ ಮೇ_ ಅ__ ಅ____ ಹೋ__ ಅ-ನ ಕ-ಲ- ಹ-ದ ಮ-ಲ- ಅ-ನ- ಅ-ೇ-ಿ-ಾ-ೆ ಹ-ದ- ------------------------------------- ಅವನ ಕೆಲಸ ಹೋದ ಮೇಲೆ ಅವನು ಅಮೇರಿಕಾಗೆ ಹೋದ. 0
A-a-a-ke-a-a -ō---m-l- -van--amē---ā-e -ōd-. A____ k_____ h___ m___ a____ a________ h____ A-a-a k-l-s- h-d- m-l- a-a-u a-ē-i-ā-e h-d-. -------------------------------------------- Avana kelasa hōda mēle avanu amērikāge hōda.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. ಅ----ಕಾ-ೆ-ಹ-ದ-ನಂ---ಅ-ನ- ಹಣವ-ತ-ಾದ. ಅ____ ಹೋ_ ನಂ__ ಅ__ ಹ______ ಅ-ೇ-ಿ-ಾ-ೆ ಹ-ದ ನ-ತ- ಅ-ನ- ಹ-ವ-ತ-ಾ-. --------------------------------- ಅಮೇರಿಕಾಗೆ ಹೋದ ನಂತರ ಅವನು ಹಣವಂತನಾದ. 0
Amērik--e h--- -anta-a -van--ha----ntan-d-. A________ h___ n______ a____ h_____________ A-ē-i-ā-e h-d- n-n-a-a a-a-u h-ṇ-v-n-a-ā-a- ------------------------------------------- Amērikāge hōda nantara avanu haṇavantanāda.

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...