Vestmik

et Kokkusaamine   »   pt Encontro

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [vinte e quatro]

Encontro

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? P-r--s-- o au----rr-? P_______ o a_________ P-r-e-t- o a-t-c-r-o- --------------------- Perdeste o autocarro? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Eu --p-re----------e----or-. E_ e______ p__ t_ m___ h____ E- e-p-r-i p-r t- m-i- h-r-. ---------------------------- Eu esperei por ti meia hora. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? N---tens-u- t-lemóv-----ntig-? N__ t___ u_ t________ c_______ N-o t-n- u- t-l-m-v-l c-n-i-o- ------------------------------ Não tens um telemóvel contigo? 0
Ole täpne järgmine kord! Da------xim- ----s- p-n----! D_ a p______ v__ s_ p_______ D- a p-ó-i-a v-z s- p-n-u-l- ---------------------------- Da a próxima vez sê pontual! 0
Võta järgmine kord takso! D- - p-ó-i----ez --a-ha-um ----! D_ a p______ v__ a_____ u_ t____ D- a p-ó-i-a v-z a-a-h- u- t-x-! -------------------------------- Da a próxima vez apanha um táxi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Da-a pr-xim- --- l--a--- --ap-u -e--hu-a! D_ a p______ v__ l___ u_ c_____ d_ c_____ D- a p-ó-i-a v-z l-v- u- c-a-é- d- c-u-a- ----------------------------------------- Da a próxima vez leva um chapéu de chuva! 0
Homne päev on mul vaba. A-a-h- -stou de f----. A_____ e____ d_ f_____ A-a-h- e-t-u d- f-l-a- ---------------------- Amanhã estou de folga. 0
Kas saame homme kokku? Vemo-no- a----ã? V_______ a______ V-m---o- a-a-h-? ---------------- Vemo-nos amanhã? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. De--u-p-,---s---a--ã n-------o. D________ m__ a_____ n__ p_____ D-s-u-p-, m-s a-a-h- n-o p-s-o- ------------------------------- Desculpa, mas amanhã não posso. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Já t-ns--lan-- --ra --t- -i------ema-a? J_ t___ p_____ p___ e___ f__ d_ s______ J- t-n- p-a-o- p-r- e-t- f-m d- s-m-n-? --------------------------------------- Já tens planos para este fim de semana? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Ou -á tens algu--en-on-ro? O_ j_ t___ a____ e________ O- j- t-n- a-g-m e-c-n-r-? -------------------------- Ou já tens algum encontro? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Eu su-------- -os ---on-re----no---- d- -ema-a. E_ s_____ q__ n__ e__________ n_ f__ d_ s______ E- s-g-r- q-e n-s e-c-n-r-m-s n- f-m d- s-m-n-. ----------------------------------------------- Eu sugiro que nos encontremos no fim de semana. 0
Kas lähme piknikule? Va--s-faz-r u- -----n---e? V____ f____ u_ p__________ V-m-s f-z-r u- p-q-e-i-u-? -------------------------- Vamos fazer um piquenique? 0
Kas sõidame randa? V-mo- --p-ai-? V____ à p_____ V-m-s à p-a-a- -------------- Vamos à praia? 0
Kas sõidame mägedesse? V-mos -- montan--s? V____ à_ m_________ V-m-s à- m-n-a-h-s- ------------------- Vamos às montanhas? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. E--vou --sc---te a- e--r-t--i-. E_ v__ b________ a_ e__________ E- v-u b-s-a---e a- e-c-i-ó-i-. ------------------------------- Eu vou buscar-te ao escritório. 0
Ma tulen sulle koju järgi. E--v-u-b-sc-r--- - -asa. E_ v__ b________ a c____ E- v-u b-s-a---e a c-s-. ------------------------ Eu vou buscar-te a casa. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. E--v-- -u--a--te à parage---o----o-arro. E_ v__ b________ à p______ d_ a_________ E- v-u b-s-a---e à p-r-g-m d- a-t-c-r-o- ---------------------------------------- Eu vou buscar-te à paragem do autocarro. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.