Vestmik

et Kokkusaamine   »   bg Уговорка

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [двайсет и четири]

24 [dvayset i chetiri]

Уговорка

Ugovorka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Ав-обу-а--------сн-? А_______ л_ и_______ А-т-б-с- л- и-п-с-а- -------------------- Автобуса ли изпусна? 0
A--ob-----i -zpu--a? A_______ l_ i_______ A-t-b-s- l- i-p-s-a- -------------------- Avtobusa li izpusna?
Ma ootasin sind pool tundi. Аз-те ча--х-п-л-ви---ас. А_ т_ ч____ п______ ч___ А- т- ч-к-х п-л-в-н ч-с- ------------------------ Аз те чаках половин час. 0
A- te c-ak--- ---o--n-ch--. A_ t_ c______ p______ c____ A- t- c-a-a-h p-l-v-n c-a-. --------------------------- Az te chakakh polovin chas.
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ня-аш-л- моб--ен-те-ефо--с---се---с-? Н____ л_ м______ т______ с__ с___ с__ Н-м-ш л- м-б-л-н т-л-ф-н с-с с-б- с-? ------------------------------------- Нямаш ли мобилен телефон със себе си? 0
N-a-a-- -- ---i--- ----f-n-s-s s-be-si? N______ l_ m______ t______ s__ s___ s__ N-a-a-h l- m-b-l-n t-l-f-n s-s s-b- s-? --------------------------------------- Nyamash li mobilen telefon sys sebe si?
Ole täpne järgmine kord! Сл-дв--и--пъ- б-д- --чен / точна! С________ п__ б___ т____ / т_____ С-е-в-щ-я п-т б-д- т-ч-н / т-ч-а- --------------------------------- Следващия път бъди точен / точна! 0
S---vashc-i-a-p-t---d-------n ----c---! S____________ p__ b___ t_____ / t______ S-e-v-s-c-i-a p-t b-d- t-c-e- / t-c-n-! --------------------------------------- Sledvashchiya pyt bydi tochen / tochna!
Võta järgmine kord takso! Сл-д----я---т-вз------к-и! С________ п__ в____ т_____ С-е-в-щ-я п-т в-е-и т-к-и- -------------------------- Следващия път вземи такси! 0
S-ed-a--ch--a -yt--zem- t-ks-! S____________ p__ v____ t_____ S-e-v-s-c-i-a p-t v-e-i t-k-i- ------------------------------ Sledvashchiya pyt vzemi taksi!
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! С--д-а--я път ---ми--а--- с-с с--- си! С________ п__ в____ ч____ с__ с___ с__ С-е-в-щ-я п-т в-е-и ч-д-р с-с с-б- с-! -------------------------------------- Следващия път вземи чадър със себе си! 0
S-ed-as-c-iya-pyt vz----chadyr sys -e-- si! S____________ p__ v____ c_____ s__ s___ s__ S-e-v-s-c-i-a p-t v-e-i c-a-y- s-s s-b- s-! ------------------------------------------- Sledvashchiya pyt vzemi chadyr sys sebe si!
Homne päev on mul vaba. Ут---съм свободен-/ ----о-н-. У___ с__ с_______ / с________ У-р- с-м с-о-о-е- / с-о-о-н-. ----------------------------- Утре съм свободен / свободна. 0
U-re --- svoboden / -vo-o-na. U___ s__ s_______ / s________ U-r- s-m s-o-o-e- / s-o-o-n-. ----------------------------- Utre sym svoboden / svobodna.
Kas saame homme kokku? Д--с- ср-щн-м --ре? Д_ с_ с______ у____ Д- с- с-е-н-м у-р-? ------------------- Да се срещнем утре? 0
Da--- s-es---nem-utr-? D_ s_ s_________ u____ D- s- s-e-h-h-e- u-r-? ---------------------- Da se sreshchnem utre?
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Съжал----- -т-е--е -----. С_________ у___ н_ с_____ С-ж-л-в-м- у-р- н- с-а-а- ------------------------- Съжалявам, утре не става. 0
S---a------, -t-- n- -----. S___________ u___ n_ s_____ S-z-a-y-v-m- u-r- n- s-a-a- --------------------------- Syzhalyavam, utre ne stava.
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? И----л---е-о пр-двид-за ------- --дми--т-? И___ л_ н___ п______ з_ к___ н_ с_________ И-а- л- н-щ- п-е-в-д з- к-а- н- с-д-и-а-а- ------------------------------------------ Имаш ли нещо предвид за края на седмицата? 0
Ima-h l- ----c------d--d -a-kr-----a s-dmits-ta? I____ l_ n______ p______ z_ k____ n_ s__________ I-a-h l- n-s-c-o p-e-v-d z- k-a-a n- s-d-i-s-t-? ------------------------------------------------ Imash li neshcho predvid za kraya na sedmitsata?
Või oled juba midagi kokku leppinud? И-- вече има- -гов---а? И__ в___ и___ у________ И-и в-ч- и-а- у-о-о-к-? ----------------------- Или вече имаш уговорка? 0
I-----ch---ma-h --o-o-k-? I__ v____ i____ u________ I-i v-c-e i-a-h u-o-o-k-? ------------------------- Ili veche imash ugovorka?
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Пред---ам -а-с- --е-не------а--н- -е--иц-т-. П________ д_ с_ с______ в к___ н_ с_________ П-е-л-г-м д- с- с-е-н-м в к-а- н- с-д-и-а-а- -------------------------------------------- Предлагам да се срещнем в края на седмицата. 0
P----aga- -a se-sre---h--m v-k--y- -- -e-mitsat-. P________ d_ s_ s_________ v k____ n_ s__________ P-e-l-g-m d- s- s-e-h-h-e- v k-a-a n- s-d-i-s-t-. ------------------------------------------------- Predlagam da se sreshchnem v kraya na sedmitsata.
Kas lähme piknikule? Д----п----м----н-к? Д_ н_______ п______ Д- н-п-а-и- п-к-и-? ------------------- Да направим пикник? 0
Da -apravim -i-nik? D_ n_______ p______ D- n-p-a-i- p-k-i-? ------------------- Da napravim piknik?
Kas sõidame randa? Д--о----м на п--жа? Д_ о_____ н_ п_____ Д- о-и-е- н- п-а-а- ------------------- Да отидем на плажа? 0
D- -tid---na p--z--? D_ o_____ n_ p______ D- o-i-e- n- p-a-h-? -------------------- Da otidem na plazha?
Kas sõidame mägedesse? Да--т-дем - -л-ни-ата? Д_ о_____ в п_________ Д- о-и-е- в п-а-и-а-а- ---------------------- Да отидем в планината? 0
Da -t-------pl-n-na-a? D_ o_____ v p_________ D- o-i-e- v p-a-i-a-a- ---------------------- Da otidem v planinata?
Ma tulen sulle büroosse järgi. Ще т---з--а-о- -ф-с-. Щ_ т_ в____ о_ о_____ Щ- т- в-е-а о- о-и-а- --------------------- Ще те взема от офиса. 0
S-c-e--e---e-a-ot o-is-. S____ t_ v____ o_ o_____ S-c-e t- v-e-a o- o-i-a- ------------------------ Shche te vzema ot ofisa.
Ma tulen sulle koju järgi. Ще ---вз----от--ъщи. Щ_ т_ в____ о_ к____ Щ- т- в-е-а о- к-щ-. -------------------- Ще те взема от къщи. 0
Sh-he -- vzema-o- ---hc-i. S____ t_ v____ o_ k_______ S-c-e t- v-e-a o- k-s-c-i- -------------------------- Shche te vzema ot kyshchi.
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Щ- -----е-а -- а---б-сн--а с-и-ка. Щ_ т_ в____ о_ а__________ с______ Щ- т- в-е-а о- а-т-б-с-а-а с-и-к-. ---------------------------------- Ще те взема от автобусната спирка. 0
Shc-e te-v-ema-o------bus-ata-s--r-a. S____ t_ v____ o_ a__________ s______ S-c-e t- v-e-a o- a-t-b-s-a-a s-i-k-. ------------------------------------- Shche te vzema ot avtobusnata spirka.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.