Vestmik

et midagi tohtima   »   pt poder alguma coisa

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [setenta e três]

poder alguma coisa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Já---de- co----ir? J_ p____ c________ J- p-d-s c-n-u-i-? ------------------ Já podes conduzir? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? J- ---es beb-r--l-oo-? J_ p____ b____ á______ J- p-d-s b-b-r á-c-o-? ---------------------- Já podes beber álcool? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? J- p--e--vi--a- so--n-- -ar----e-tra-g-i-o? J_ p____ v_____ s______ p___ o e___________ J- p-d-s v-a-a- s-z-n-o p-r- o e-t-a-g-i-o- ------------------------------------------- Já podes viajar sozinho para o estrangeiro? 0
tohtima Pod-r/---r-autorizaç-o P_____ t__ a__________ P-d-r- t-r a-t-r-z-ç-o ---------------------- Poder/ ter autorização 0
Tohime me siin suitsetada? P-d-m-s-f-mar-aqui? P______ f____ a____ P-d-m-s f-m-r a-u-? ------------------- Podemos fumar aqui? 0
Tohib siin suitsetada? Pode--e-fu--r-a--i? P______ f____ a____ P-d---e f-m-r a-u-? ------------------- Pode-se fumar aqui? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? P--e-s----g----om ----ã- ---c--d-to? P______ p____ c__ c_____ d_ c_______ P-d---e p-g-r c-m c-r-ã- d- c-é-i-o- ------------------------------------ Pode-se pagar com cartão de crédito? 0
Tohib siin tšekiga maksta? P--e-s--pa--- c---c---u-? P______ p____ c__ c______ P-d---e p-g-r c-m c-e-u-? ------------------------- Pode-se pagar com cheque? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? S---e-po-- p------m ---h-i--? S_ s_ p___ p____ e_ d________ S- s- p-d- p-g-r e- d-n-e-r-? ----------------------------- Só se pode pagar em dinheiro? 0
Tohin ma hetkel helistada? P--s-------o--r? P____ t_________ P-s-o t-l-f-n-r- ---------------- Posso telefonar? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Posso-fa------a -e-g-nta? P____ f____ u__ p________ P-s-o f-z-r u-a p-r-u-t-? ------------------------- Posso fazer uma pergunta? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? P---- -i--r u-a -oisa? P____ d____ u__ c_____ P-s-o d-z-r u-a c-i-a- ---------------------- Posso dizer uma coisa? 0
Ta ei tohi pargis magada. Ele não -o-- dormir n---ar--e. E__ n__ p___ d_____ n_ p______ E-e n-o p-d- d-r-i- n- p-r-u-. ------------------------------ Ele não pode dormir no parque. 0
Ta ei tohi autos magada. Ele---- -od- -o-mir no -ar--. E__ n__ p___ d_____ n_ c_____ E-e n-o p-d- d-r-i- n- c-r-o- ----------------------------- Ele não pode dormir no carro. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. E-e--ã--p-de dormi- -a est--ão. E__ n__ p___ d_____ n_ e_______ E-e n-o p-d- d-r-i- n- e-t-ç-o- ------------------------------- Ele não pode dormir na estação. 0
Tohime me istuda? P-------n--------r? P__________ s______ P-d-m-s-n-s s-n-a-? ------------------- Podemos-nos sentar? 0
Tohime me menüüd saada? P-d-mo--ve--a----n--? P______ v__ a e______ P-d-m-s v-r a e-e-t-? --------------------- Podemos ver a ementa? 0
Tohime me eraldi maksta? Pod-m-s -a-ar--ep-rado? P______ p____ s________ P-d-m-s p-g-r s-p-r-d-? ----------------------- Podemos pagar separado? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!