Vestmik

et Sisseostud   »   pt Comprar

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cinquenta e quatro]

Comprar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Eu---e--a---mp--r-um --e-e--e. E_ q_____ c______ u_ p________ E- q-e-i- c-m-r-r u- p-e-e-t-. ------------------------------ Eu queria comprar um presente. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Mas--ad- -e-m-i----ar-. M__ n___ d_ m____ c____ M-s n-d- d- m-i-o c-r-. ----------------------- Mas nada de muito caro. 0
Võib-olla käekott? T--v-- -ma -a--? T_____ u__ m____ T-l-e- u-a m-l-? ---------------- Talvez uma mala? 0
Millist värvi te soovite? Qu-l-- --c-- -ue ---eja? Q___ é a c__ q__ d______ Q-a- é a c-r q-e d-s-j-? ------------------------ Qual é a cor que deseja? 0
Musta, pruuni või valget? P-et---c-s----o ---b----o? P_____ c_______ o_ b______ P-e-o- c-s-a-h- o- b-a-c-? -------------------------- Preto, castanho ou branco? 0
Suurt või väikest? G-a-de o---eque--? G_____ o_ p_______ G-a-d- o- p-q-e-a- ------------------ Grande ou pequena? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Posso -er --t-? P____ v__ e____ P-s-o v-r e-t-? --------------- Posso ver esta? 0
Kas see on nahast? Esta-é-de -a-ed--? E___ é d_ c_______ E-t- é d- c-b-d-l- ------------------ Esta é de cabedal? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Ou-é d--mat-r--l-sint--ic-? O_ é d_ m_______ s_________ O- é d- m-t-r-a- s-n-é-i-o- --------------------------- Ou é de material sintético? 0
Nahast loomulikult. É-cl--- q-e-é -e-cab---l. É c____ q__ é d_ c_______ É c-a-o q-e é d- c-b-d-l- ------------------------- É claro que é de cabedal. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Isto-- -ea-----e------- -ual--ade. I___ é r________ d_ b__ q_________ I-t- é r-a-m-n-e d- b-a q-a-i-a-e- ---------------------------------- Isto é realmente de boa qualidade. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. E a-----a - --a--ente---ito b-ra-a. E a b____ é r________ m____ b______ E a b-l-a é r-a-m-n-e m-i-o b-r-t-. ----------------------------------- E a bolsa é realmente muito barata. 0
See meeldib mulle. G---o------. G____ d_____ G-s-o d-s-a- ------------ Gosto desta. 0
Ma võtan selle. L-vo-e---. L___ e____ L-v- e-t-. ---------- Levo esta. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Posso trocá-l- -ventualm--te? P____ t_______ e_____________ P-s-o t-o-á-l- e-e-t-a-m-n-e- ----------------------------- Posso trocá-la eventualmente? 0
Loomulikult. Co--c-r-ez-. C__ c_______ C-m c-r-e-a- ------------ Com certeza. 0
Me pakime ta kingina ära. V-----e-brul----a--om-----se-te. V____ e__________ c___ p________ V-m-s e-b-u-h---a c-m- p-e-e-t-. -------------------------------- Vamos embrulhá-la como presente. 0
Kassa on sealpool. A ----a-- al--do -utr- -ad-. A c____ é a__ d_ o____ l____ A c-i-a é a-i d- o-t-o l-d-. ---------------------------- A caixa é ali do outro lado. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...