Vestmik

et Sisseostud   »   pt Comprar

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cinquenta e quatro]

Comprar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. E- -ueri- comprar u- --ese--e. Eu queria comprar um presente. E- q-e-i- c-m-r-r u- p-e-e-t-. ------------------------------ Eu queria comprar um presente. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ma- na-- d- -ui-o ----. Mas nada de muito caro. M-s n-d- d- m-i-o c-r-. ----------------------- Mas nada de muito caro. 0
Võib-olla käekott? T--vez um- m-la? Talvez uma mala? T-l-e- u-a m-l-? ---------------- Talvez uma mala? 0
Millist värvi te soovite? Q--l-é---c---que --se--? Qual é a cor que deseja? Q-a- é a c-r q-e d-s-j-? ------------------------ Qual é a cor que deseja? 0
Musta, pruuni või valget? P-eto, --sta-h- ou--ran-o? Preto, castanho ou branco? P-e-o- c-s-a-h- o- b-a-c-? -------------------------- Preto, castanho ou branco? 0
Suurt või väikest? Gr-nde--u -eq-e-a? Grande ou pequena? G-a-d- o- p-q-e-a- ------------------ Grande ou pequena? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Pos-- -er-est-? Posso ver esta? P-s-o v-r e-t-? --------------- Posso ver esta? 0
Kas see on nahast? Es-a é d--c--e--l? Esta é de cabedal? E-t- é d- c-b-d-l- ------------------ Esta é de cabedal? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Ou --d--materia----nt---c-? Ou é de material sintético? O- é d- m-t-r-a- s-n-é-i-o- --------------------------- Ou é de material sintético? 0
Nahast loomulikult. É-c---o q---é de--a--d--. É claro que é de cabedal. É c-a-o q-e é d- c-b-d-l- ------------------------- É claro que é de cabedal. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. I-t- - ----m-n-- -e-boa q---idad-. Isto é realmente de boa qualidade. I-t- é r-a-m-n-e d- b-a q-a-i-a-e- ---------------------------------- Isto é realmente de boa qualidade. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. E-a --l-a - re-lmen---m-ito bar-t-. E a bolsa é realmente muito barata. E a b-l-a é r-a-m-n-e m-i-o b-r-t-. ----------------------------------- E a bolsa é realmente muito barata. 0
See meeldib mulle. G-s-o------. Gosto desta. G-s-o d-s-a- ------------ Gosto desta. 0
Ma võtan selle. L--o ---a. Levo esta. L-v- e-t-. ---------- Levo esta. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? P---- troc---a eve--u--m-n--? Posso trocá-la eventualmente? P-s-o t-o-á-l- e-e-t-a-m-n-e- ----------------------------- Posso trocá-la eventualmente? 0
Loomulikult. C-m--erte--. Com certeza. C-m c-r-e-a- ------------ Com certeza. 0
Me pakime ta kingina ära. Va-o--e-b-ulh--la --mo--re-ent-. Vamos embrulhá-la como presente. V-m-s e-b-u-h---a c-m- p-e-e-t-. -------------------------------- Vamos embrulhá-la como presente. 0
Kassa on sealpool. A -a-x- é---i -- -u-r- -ado. A caixa é ali do outro lado. A c-i-a é a-i d- o-t-o l-d-. ---------------------------- A caixa é ali do outro lado. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...