Vestmik

et Minevik 2   »   pt Passado 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [oitenta e dois]

Passado 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Tivest-----ch--ar-u-a am---ân-ia? T______ d_ c_____ u__ a__________ T-v-s-e d- c-a-a- u-a a-b-l-n-i-? --------------------------------- Tiveste de chamar uma ambulância? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Tiv--te -e ch--a- o---di-o? T______ d_ c_____ o m______ T-v-s-e d- c-a-a- o m-d-c-? --------------------------- Tiveste de chamar o médico? 0
Pidid sa politsei kutsuma? T-ves-- ---c---ar----ol--ia? T______ d_ c_____ a p_______ T-v-s-e d- c-a-a- a p-l-c-a- ---------------------------- Tiveste de chamar a polícia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Você-tem o núm-ro-d- -elef--e- A--d- ------o-t----. V___ t__ o n_____ d_ t________ A____ a____ o t_____ V-c- t-m o n-m-r- d- t-l-f-n-? A-n-a a-o-a o t-n-a- --------------------------------------------------- Você tem o número de telefone? Ainda agora o tinha. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. V-cê-tem o----e---o?---nd--ag-r-----i-h-. V___ t__ o e________ A____ a____ o t_____ V-c- t-m o e-d-r-ç-? A-n-a a-o-a o t-n-a- ----------------------------------------- Você tem o endereço? Ainda agora o tinha. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Vo-ê-te----m---?-A-n-- -g-r--o-ti-h-. V___ t__ o m____ A____ a____ o t_____ V-c- t-m o m-p-? A-n-a a-o-a o t-n-a- ------------------------------------- Você tem o mapa? Ainda agora o tinha. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. E-e --i --n--a-?--l- não---n-eg--a--heg-- a--or--. E__ f__ p_______ E__ n__ c________ c_____ a h_____ E-e f-i p-n-u-l- E-e n-o c-n-e-u-a c-e-a- a h-r-s- -------------------------------------------------- Ele foi pontual? Ele não conseguia chegar a horas. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. E-e --hou o ---inho- ------o--o--e-u-a--ch---o cam-n-o. E__ a____ o c_______ E__ n__ c________ a____ o c_______ E-e a-h-u o c-m-n-o- E-e n-o c-n-e-u-a a-h-r o c-m-n-o- ------------------------------------------------------- Ele achou o caminho? Ele não conseguia achar o caminho. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. E---e-t-nd-u--e- -le--ã--m- -o-s-gu-a-e-te---r. E__ e___________ E__ n__ m_ c________ e________ E-e e-t-n-e---e- E-e n-o m- c-n-e-u-a e-t-n-e-. ----------------------------------------------- Ele entendeu-te? Ele não me conseguia entender. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Po-q-e é---e-n-o era- -o---al? P_____ é q__ n__ e___ p_______ P-r-u- é q-e n-o e-a- p-n-u-l- ------------------------------ Porque é que não eras pontual? 0
Miks sa teed ei leidnud? P-r-u- é --e --o--on--g--as--c----o c-minho? P_____ é q__ n__ c_________ a____ o c_______ P-r-u- é q-e n-o c-n-e-u-a- a-h-r o c-m-n-o- -------------------------------------------- Porque é que não conseguias achar o caminho? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Porq-e é-que n-o o -o---gui-s-----n--r? P_____ é q__ n__ o c_________ e________ P-r-u- é q-e n-o o c-n-e-u-a- e-t-n-e-? --------------------------------------- Porque é que não o conseguias entender? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Eu nã-c-n-eg--a c-egar-a-----s -o---- não---via---tocarr-. E_ n___________ c_____ a h____ p_____ n__ h____ a_________ E- n-o-o-s-g-i- c-e-a- a h-r-s p-r-u- n-o h-v-a a-t-c-r-o- ---------------------------------------------------------- Eu nãoconseguia chegar a horas porque não havia autocarro. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. E--n----o-seg-ia e-co-t-a--o ca--n-o -o--ue--ão-tin-a-----apa-da cida-e. E_ n__ c________ e________ o c______ p_____ n__ t____ u_ m___ d_ c______ E- n-o c-n-e-u-a e-c-n-r-r o c-m-n-o p-r-u- n-o t-n-a u- m-p- d- c-d-d-. ------------------------------------------------------------------------ Eu não conseguia encontrar o caminho porque não tinha um mapa da cidade. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. E---ã--- co-se-u-a ent----r-por-u------sic--esta-- m-i-o --ta. E_ n__ o c________ e_______ p_____ a m_____ e_____ m____ a____ E- n-o o c-n-e-u-a e-t-n-e- p-r-u- a m-s-c- e-t-v- m-i-o a-t-. -------------------------------------------------------------- Eu não o conseguia entender porque a música estava muito alta. 0
Ma pidin takso võtma. Eu-t--e q-- -p-nh----m-t-xi. E_ t___ q__ a______ u_ t____ E- t-v- q-e a-a-h-r u- t-x-. ---------------------------- Eu tive que apanhar um táxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Eu----e -ue-c----ar um ma--. E_ t___ q__ c______ u_ m____ E- t-v- q-e c-m-r-r u- m-p-. ---------------------------- Eu tive que comprar um mapa. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. E- ti-e --e-desli-ar-o rád--. E_ t___ q__ d_______ o r_____ E- t-v- q-e d-s-i-a- o r-d-o- ----------------------------- Eu tive que desligar o rádio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!