Vestmik

et midagi pidama   »   pt ter de fazer alguma coisa

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [setenta e dois]

ter de fazer alguma coisa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
pidama t----e--te----e t__ d__ t__ q__ t-r d-/ t-r q-e --------------- ter de/ ter que 0
Ma pean kirja ära saatma. Te-ho-de e--ia--a--ar-a. T____ d_ e_____ a c_____ T-n-o d- e-v-a- a c-r-a- ------------------------ Tenho de enviar a carta. 0
Ma pean hotellile maksma. Ten-o-----a--r o ---el. T____ d_ p____ o h_____ T-n-o d- p-g-r o h-t-l- ----------------------- Tenho de pagar o hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. T-ns--- -e-a-t-r--e-c-do. T___ d_ l__________ c____ T-n- d- l-v-n-a---e c-d-. ------------------------- Tens de levantar-te cedo. 0
Sa pead palju töötama. Te-s -- -------a-------. T___ d_ t________ m_____ T-n- d- t-a-a-h-r m-i-o- ------------------------ Tens de trabalhar muito. 0
Sa pead täpne olema. Te----e--e----nt-a-. T___ d_ s__ p_______ T-n- d- s-r p-n-u-l- -------------------- Tens de ser pontual. 0
Ta peab tankima. El--t-m-de --r gaso---a. E__ t__ d_ p__ g________ E-e t-m d- p-r g-s-l-n-. ------------------------ Ele tem de pôr gasolina. 0
Ta peab autot parandama. El--te--de-rep---r-- --rr-. E__ t__ d_ r______ o c_____ E-e t-m d- r-p-r-r o c-r-o- --------------------------- Ele tem de reparar o carro. 0
Ta peab autot pesema. E---t---d- lava- - -arr-. E__ t__ d_ l____ o c_____ E-e t-m d- l-v-r o c-r-o- ------------------------- Ele tem de lavar o carro. 0
Ta peab sisseoste tegema. Ela ----d- --ze----m----. E__ t__ d_ f____ c_______ E-a t-m d- f-z-r c-m-r-s- ------------------------- Ela tem de fazer compras. 0
Ta peab korterit puhastama. El---em de li---r - a-a--a--nto. E__ t__ d_ l_____ o a___________ E-a t-m d- l-m-a- o a-a-t-m-n-o- -------------------------------- Ela tem de limpar o apartamento. 0
Ta peab pesu ära pesema. El- tem d- ---ar-a r--pa. E__ t__ d_ l____ a r_____ E-a t-m d- l-v-r a r-u-a- ------------------------- Ela tem de lavar a roupa. 0
Me peame kohe kooli minema. N-s-tem-s -- i- j--pa-------co-a. N__ t____ d_ i_ j_ p___ a e______ N-s t-m-s d- i- j- p-r- a e-c-l-. --------------------------------- Nós temos de ir já para a escola. 0
Me peame kohe tööle minema. N----e--s -- i- ---par--o-trab--h-. N__ t____ d_ i_ j_ p___ o t________ N-s t-m-s d- i- j- p-r- o t-a-a-h-. ----------------------------------- Nós temos de ir já para o trabalho. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. N-s t-m-s -e -r--á--o m--i-o. N__ t____ d_ i_ j_ a_ m______ N-s t-m-s d- i- j- a- m-d-c-. ----------------------------- Nós temos de ir já ao médico. 0
Te peate bussi ootama. V-c-- t----- -sperar--elo-a-tocarr-. V____ t__ d_ e______ p___ a_________ V-c-s t-m d- e-p-r-r p-l- a-t-c-r-o- ------------------------------------ Vocês têm de esperar pelo autocarro. 0
Te peate rongi ootama. V--ê- -êm d--es----r pelo---mb--o. V____ t__ d_ e______ p___ c_______ V-c-s t-m d- e-p-r-r p-l- c-m-o-o- ---------------------------------- Vocês têm de esperar pelo comboio. 0
Te peate taksot ootama. Vo-ê- -ê--d-----era- pe-- t--i. V____ t__ d_ e______ p___ t____ V-c-s t-m d- e-p-r-r p-l- t-x-. ------------------------------- Vocês têm de esperar pelo táxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...