Vestmik

et Diskoteegis   »   pt Na discoteca

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [quarenta e seis]

Na discoteca

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? E-t---ugar e-tá--ivre? E___ l____ e___ l_____ E-t- l-g-r e-t- l-v-e- ---------------------- Este lugar está livre? 0
Kas ma võin teiega istuda? Po-s---- s-nt-- ---i? P_______ s_____ a____ P-s-o-m- s-n-a- a-u-? --------------------- Posso-me sentar aqui? 0
Meeleldi. C-m--ui--------r. C__ m____ p______ C-m m-i-o p-a-e-. ----------------- Com muito prazer. 0
Kuidas teile muusika meeldib? O---- é---e-a--- d--------? O q__ é q__ a___ d_ m______ O q-e é q-e a-h- d- m-s-c-? --------------------------- O que é que acha da música? 0
Veidi valju. Um p---- ---a de-m-is. U_ p____ a___ d_ m____ U- p-u-o a-t- d- m-i-. ---------------------- Um pouco alta de mais. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M-- a --n-a--o-a-b--. M__ a b____ t___ b___ M-s a b-n-a t-c- b-m- --------------------- Mas a banda toca bem. 0
Kas te käite tihti siin? C--t-m--vi-----i m-i--s -e--s? C______ v__ a___ m_____ v_____ C-s-u-a v-r a-u- m-i-a- v-z-s- ------------------------------ Costuma vir aqui muitas vezes? 0
Ei, see on esimene kord. N-o----a prime--- -ez. N___ é a p_______ v___ N-o- é a p-i-e-r- v-z- ---------------------- Não, é a primeira vez. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. N-n-----tiv--aq-i. N____ e_____ a____ N-n-a e-t-v- a-u-. ------------------ Nunca estive aqui. 0
Kas te tantsite? Qu-r--anç--? Q___ d______ Q-e- d-n-a-? ------------ Quer dançar? 0
Hiljem võib-olla. Se calha----i-------. S_ c_____ m___ t_____ S- c-l-a- m-i- t-r-e- --------------------- Se calhar mais tarde. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. E- não-d-n-o m--to-b-m. E_ n__ d____ m____ b___ E- n-o d-n-o m-i-o b-m- ----------------------- Eu não danço muito bem. 0
See on väga lihtne. É--ui-o -áci-. É m____ f_____ É m-i-o f-c-l- -------------- É muito fácil. 0
Ma näitan teile. Eu m--t----h-. E_ m__________ E- m-s-r---h-. -------------- Eu mostro-lhe. 0
Ei, parem mõni teine kord. Não,-o-----do---o-ri-ada,-f--- -a-a--u--a ---. N___ o_______ / o________ f___ p___ o____ v___ N-o- o-r-g-d- / o-r-g-d-, f-c- p-r- o-t-a v-z- ---------------------------------------------- Não, obrigado / obrigada, fica para outra vez. 0
Ootate te kedagi? E-tá------era--- ---uém? E___ à e_____ d_ a______ E-t- à e-p-r- d- a-g-é-? ------------------------ Está à espera de alguém? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Si----sto--à --pe-- -------nam-rado. S___ e____ à e_____ d_ m__ n________ S-m- e-t-u à e-p-r- d- m-u n-m-r-d-. ------------------------------------ Sim, estou à espera do meu namorado. 0
Sealt tagant ta tulebki! A-i-v-m-e-e! A__ v__ e___ A-i v-m e-e- ------------ Ali vem ele! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!