Vestmik

et midagi soovima   »   pt gostar de uma coisa

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [setenta]

gostar de uma coisa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? (-oc-- -----f-m-r? (_____ q___ f_____ (-o-ê- q-e- f-m-r- ------------------ (Você) quer fumar? 0
Kas te sooviksite tantsida? (--cê- quer ---çar? (_____ q___ d______ (-o-ê- q-e- d-n-a-? ------------------- (Você) quer dançar? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? (Vo--- quer---ss-ar? (_____ q___ p_______ (-o-ê- q-e- p-s-e-r- -------------------- (Você) quer passear? 0
Ma sooviksin suitsetada. Eu q----a -u-ar. E_ q_____ f_____ E- q-e-i- f-m-r- ---------------- Eu queria fumar. 0
Soovid sa sigaretti? Que-----m-ci-a-ro? Q_____ u_ c_______ Q-e-e- u- c-g-r-o- ------------------ Queres um cigarro? 0
Ta soovib tuld. El- qu---a--ume. E__ q_____ l____ E-e q-e-i- l-m-. ---------------- Ele queria lume. 0
Ma sooviksin midagi juua. Eu-qu--ia -e-----lg-m---oi--. E_ q_____ b____ a_____ c_____ E- q-e-i- b-b-r a-g-m- c-i-a- ----------------------------- Eu queria beber alguma coisa. 0
Ma sooviksin midagi süüa. E- qu-r-a-c-m-r---gu---cois-. E_ q_____ c____ a_____ c_____ E- q-e-i- c-m-r a-g-m- c-i-a- ----------------------------- Eu queria comer alguma coisa. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Eu q-er---d-sca-sa- u---o--o. E_ q_____ d________ u_ p_____ E- q-e-i- d-s-a-s-r u- p-u-o- ----------------------------- Eu queria descansar um pouco. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Eu-queria ---gu-ta--l-e um- c-i--. E_ q_____ p____________ u__ c_____ E- q-e-i- p-r-u-t-r-l-e u-a c-i-a- ---------------------------------- Eu queria perguntar-lhe uma coisa. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Eu q-e-ia-p-d-r--he-u- --v--. E_ q_____ p________ u_ f_____ E- q-e-i- p-d-r-l-e u- f-v-r- ----------------------------- Eu queria pedir-lhe um favor. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Eu-q----a con--d--l---a------u---c----. E_ q_____ c_________ p___ a_____ c_____ E- q-e-i- c-n-i-á-l- p-r- a-g-m- c-i-a- --------------------------------------- Eu queria convidá-lo para alguma coisa. 0
Mida te soovite, palun? O---e - q----e----,-po--fa--r? O q__ é q__ d______ p__ f_____ O q-e é q-e d-s-j-, p-r f-v-r- ------------------------------ O que é que deseja, por favor? 0
Soovite te kohvi? De-e-- ------é? D_____ u_ c____ D-s-j- u- c-f-? --------------- Deseja um café? 0
Või soovite te pigem teed? Ou---e-er--an--s-um--h-? O_ p______ a____ u_ c___ O- p-e-e-e a-t-s u- c-á- ------------------------ Ou prefere antes um chá? 0
Me soovime koju sõita. Q--r--mos -r---r- -asa. Q________ i_ p___ c____ Q-e-í-m-s i- p-r- c-s-. ----------------------- Queríamos ir para casa. 0
Soovite te taksot? Que-e--u--t--i? Q_____ u_ t____ Q-e-e- u- t-x-? --------------- Querem um táxi? 0
Nad soovivad helistada. Ele--qu-r-m--e--fon--. E___ q_____ t_________ E-e- q-e-e- t-l-f-n-r- ---------------------- Eles querem telefonar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.