Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   pt Orações subordinadas com se

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [noventa e três]

Orações subordinadas com se

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Eu--ão -e--s- -le-m- --a. E_ n__ s__ s_ e__ m_ a___ E- n-o s-i s- e-e m- a-a- ------------------------- Eu não sei se ele me ama. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Eu --- --i-se---- -a- --lt-r. E_ n__ s__ s_ e__ v__ v______ E- n-o s-i s- e-e v-i v-l-a-. ----------------------------- Eu não sei se ele vai voltar. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E- n---s-i-se -l- -e-----te--fo---. E_ n__ s__ s_ e__ m_ v__ t_________ E- n-o s-i s- e-e m- v-i t-l-f-n-r- ----------------------------------- Eu não sei se ele me vai telefonar. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Se-- --e e-e--e-a--? S___ q__ e__ m_ a___ S-r- q-e e-e m- a-a- -------------------- Será que ele me ama? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? S-rá que ele -ai-vol---? S___ q__ e__ v__ v______ S-r- q-e e-e v-i v-l-a-? ------------------------ Será que ele vai voltar? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Se---que-ele--- vai--e--fon--? S___ q__ e__ m_ v__ t_________ S-r- q-e e-e m- v-i t-l-f-n-r- ------------------------------ Será que ele me vai telefonar? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. E--p-rgu-to--e -- ele---ns--em--im. E_ p__________ s_ e__ p____ e_ m___ E- p-r-u-t---e s- e-e p-n-a e- m-m- ----------------------------------- Eu pergunto-me se ele pensa em mim. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Eu-p--gu-t--m------le---- -u-ra. E_ p__________ s_ e__ t__ o_____ E- p-r-u-t---e s- e-e t-m o-t-a- -------------------------------- Eu pergunto-me se ele tem outra. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Eu--er-unto----s- --e e--á-a men--r. E_ p__________ s_ e__ e___ a m______ E- p-r-u-t---e s- e-e e-t- a m-n-i-. ------------------------------------ Eu pergunto-me se ele está a mentir. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? S--- q----le-pe--a-em--i-? S___ q__ e__ p____ e_ m___ S-r- q-e e-e p-n-a e- m-m- -------------------------- Será que ele pensa em mim? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Será q-- --e -e----t-a? S___ q__ e__ t__ o_____ S-r- q-e e-e t-m o-t-a- ----------------------- Será que ele tem outra? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Será que e---d-----v-r-a-e? S___ q__ e__ d__ a v_______ S-r- q-e e-e d-z a v-r-a-e- --------------------------- Será que ele diz a verdade? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Eu d-v--- -----l--gos---r-alm--t- -e mim. E_ d_____ q__ e__ g____ r________ d_ m___ E- d-v-d- q-e e-e g-s-e r-a-m-n-e d- m-m- ----------------------------------------- Eu duvido que ele goste realmente de mim. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Eu -u---- q-e e-- m- escre--. E_ d_____ q__ e__ m_ e_______ E- d-v-d- q-e e-e m- e-c-e-a- ----------------------------- Eu duvido que ele me escreva. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Eu-du---o---e --e--e case com--o. E_ d_____ q__ e__ s_ c___ c______ E- d-v-d- q-e e-e s- c-s- c-m-g-. --------------------------------- Eu duvido que ele se case comigo. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? S-rá que el- -e------e gos---de --m? S___ q__ e__ r________ g____ d_ m___ S-r- q-e e-e r-a-m-n-e g-s-a d- m-m- ------------------------------------ Será que ele realmente gosta de mim? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? S-r- q-- e-e -e-va- --c----r? S___ q__ e__ m_ v__ e________ S-r- q-e e-e m- v-i e-c-e-e-? ----------------------------- Será que ele me vai escrever? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Se---que -l--se va- casar-com-go? S___ q__ e__ s_ v__ c____ c______ S-r- q-e e-e s- v-i c-s-r c-m-g-? --------------------------------- Será que ele se vai casar comigo? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...