Vestmik

et Kokkusaamine   »   sl Zmenek

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [štiriindvajset]

Zmenek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Al- si --mu-i-----a-t----? A__ s_ z_________ a_______ A-i s- z-m-d-l-a- a-t-b-s- -------------------------- Ali si zamudil(a) avtobus? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Po--ur- --- ----a--l--). P__ u__ s__ t_ č________ P-l u-e s-m t- č-k-l-a-. ------------------------ Pol ure sem te čakal(a). 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? N-ma----i--ebi m---ln--- -e-efo--? N____ p__ s___ m________ t________ N-m-š p-i s-b- m-b-l-e-a t-l-f-n-? ---------------------------------- Nimaš pri sebi mobilnega telefona? 0
Ole täpne järgmine kord! B--- -a-----ji---očen /--očna! B___ n_________ t____ / t_____ B-d- n-s-e-n-i- t-č-n / t-č-a- ------------------------------ Bodi naslednjič točen / točna! 0
Võta järgmine kord takso! V---i---sled-j-č-t----! V____ n_________ t_____ V-e-i n-s-e-n-i- t-k-i- ----------------------- Vzemi naslednjič taksi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! V---i nasle-nj-----sa-o-dež--k! V____ n_________ s s___ d______ V-e-i n-s-e-n-i- s s-b- d-ž-i-! ------------------------------- Vzemi naslednjič s sabo dežnik! 0
Homne päev on mul vaba. J-t-i-ima- pr---o. J____ i___ p______ J-t-i i-a- p-o-t-. ------------------ Jutri imam prosto. 0
Kas saame homme kokku? A-i -e----i-- j-t-i? A__ s_ d_____ j_____ A-i s- d-b-v- j-t-i- -------------------- Ali se dobiva jutri? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Ž---mi-j-, -m-ak ju----ne-morem. Ž__ m_ j__ a____ j____ n_ m_____ Ž-l m- j-, a-p-k j-t-i n- m-r-m- -------------------------------- Žal mi je, ampak jutri ne morem. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? A----m-š-------v--end-že k-k-no ob--znost? A__ i___ z_ t_ v_____ ž_ k_____ o_________ A-i i-a- z- t- v-k-n- ž- k-k-n- o-v-z-o-t- ------------------------------------------ Ali imaš za ta vikend že kakšno obveznost? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Al--pa-ž--imaš d--ov----n---u- -----k? A__ p_ ž_ i___ d_________ d___ z______ A-i p- ž- i-a- d-g-v-r-e- d-u- z-e-e-? -------------------------------------- Ali pa že imaš dogovorjen drug zmenek? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Pred--gam--da-se --bi---(dobi-a- -- -ik-nd. P_________ d_ s_ d_____ (_______ t_ v______ P-e-l-g-m- d- s- d-b-m- (-o-i-a- t- v-k-n-. ------------------------------------------- Predlagam, da se dobimo (dobiva) ta vikend. 0
Kas lähme piknikule? B--i-e-i --m-l-)---knik? B_ i____ (______ p______ B- i-e-i (-m-l-) p-k-i-? ------------------------ Bi imeli (imela) piknik? 0
Kas sõidame randa? Bi-š-i-(-l-- na p--ž-? B_ š__ (____ n_ p_____ B- š-i (-l-) n- p-a-o- ---------------------- Bi šli (šla) na plažo? 0
Kas sõidame mägedesse? Bi -l- (šl---v--r---? B_ š__ (____ v h_____ B- š-i (-l-) v h-i-e- --------------------- Bi šli (šla) v hribe? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Pr--el---m-po-------s-rno. P_____ b__ p___ v p_______ P-i-e- b-m p-t- v p-s-r-o- -------------------------- Prišel bom pote v pisarno. 0
Ma tulen sulle koju järgi. P----l-b-- pot- na-dom. P_____ b__ p___ n_ d___ P-i-e- b-m p-t- n- d-m- ----------------------- Prišel bom pote na dom. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. P---e---o- --t--na --tob------ostaj-. P_____ b__ p___ n_ a________ p_______ P-i-e- b-m p-t- n- a-t-b-s-o p-s-a-o- ------------------------------------- Prišel bom pote na avtobusno postajo. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.