Vestmik

et Small Talk 3   »   pt Conversa 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [vinte e dois]

Conversa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? (Vo-----u--? (_____ f____ (-o-ê- f-m-? ------------ (Você) fuma? 0
Varem jah. Ant---m-nt---i-. A__________ s___ A-t-g-m-n-e s-m- ---------------- Antigamente sim. 0
Aga enam ma ei suitseta. Ma---g--a j--n-- f-mo. M__ a____ j_ n__ f____ M-s a-o-a j- n-o f-m-. ---------------------- Mas agora já não fumo. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? I-c--oda--e---e eu --m-? I__________ q__ e_ f____ I-c-m-d---e q-e e- f-m-? ------------------------ Incomoda-se que eu fume? 0
Ei, absoluutselt mitte. Não- de-mod--a-gum. N___ d_ m___ a_____ N-o- d- m-d- a-g-m- ------------------- Não, de modo algum. 0
See ei häiri mind. I-to -ã- m- in---o-a. I___ n__ m_ i________ I-t- n-o m- i-c-m-d-. --------------------- Isto não me incomoda. 0
Joote te midagi? (---ê--b--e a--u----ois-? (_____ b___ a_____ c_____ (-o-ê- b-b- a-g-m- c-i-a- ------------------------- (Você) bebe alguma coisa? 0
Üks konjak? U- c-n--q--? U_ c________ U- c-n-a-u-? ------------ Um conhaque? 0
Ei, pigem üks õlu. N--, -re-i-o-uma ce--eja. N___ p______ u__ c_______ N-o- p-e-i-o u-a c-r-e-a- ------------------------- Não, prefiro uma cerveja. 0
Reisite te palju? (Vo--) -i-ja--uito? (_____ v____ m_____ (-o-ê- v-a-a m-i-o- ------------------- (Você) viaja muito? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Si-,---o------t-do viag------ --g-c-os. S___ s__ s________ v______ d_ n________ S-m- s-o s-b-e-u-o v-a-e-s d- n-g-c-o-. --------------------------------------- Sim, são sobretudo viagens de negócios. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M-- ag--a es-a-o- -q-- ---f-ria-. M__ a____ e______ a___ d_ f______ M-s a-o-a e-t-m-s a-u- d- f-r-a-. --------------------------------- Mas agora estamos aqui de férias. 0
On alles kuumus! Q-e c----! Q__ c_____ Q-e c-l-r- ---------- Que calor! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Si-,-h--- --tá--e----nt- m-i-o---l-r. S___ h___ e___ r________ m____ c_____ S-m- h-j- e-t- r-a-m-n-e m-i-o c-l-r- ------------------------------------- Sim, hoje está realmente muito calor. 0
Lähme rõdule. Va-o- pa---a-v--a-d-. V____ p___ a v_______ V-m-s p-r- a v-r-n-a- --------------------- Vamos para a varanda. 0
Homme on siin pidu. Ama--ã-há-aqu- um- festa. A_____ h_ a___ u__ f_____ A-a-h- h- a-u- u-a f-s-a- ------------------------- Amanhã há aqui uma festa. 0
Tulete te ka? (V-cê---a-bém--em? (_____ t_____ v___ (-o-ê- t-m-é- v-m- ------------------ (Você) também vem? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Sim--n-s---m-ém--om-- --nv-d--os. S___ n__ t_____ f____ c__________ S-m- n-s t-m-é- f-m-s c-n-i-a-o-. --------------------------------- Sim, nós também fomos convidados. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (PT) (1-100) MP3 portugali (PT) (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...