Vestmik

et Kokkusaamine   »   de Verabredung

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [vierundzwanzig]

Verabredung

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Ha----- d-- Bu--v-r-ass-? H___ d_ d__ B__ v________ H-s- d- d-n B-s v-r-a-s-? ------------------------- Hast du den Bus verpasst? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Ich---b---ine -alb--S-un-e--u--d-ch-gewa-t-t. I__ h___ e___ h____ S_____ a__ d___ g________ I-h h-b- e-n- h-l-e S-u-d- a-f d-c- g-w-r-e-. --------------------------------------------- Ich habe eine halbe Stunde auf dich gewartet. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? H--- du k-in---n-- b----ir? H___ d_ k___ H____ b__ d___ H-s- d- k-i- H-n-y b-i d-r- --------------------------- Hast du kein Handy bei dir? 0
Ole täpne järgmine kord! S-- d-- ---hste -al-pü---l-c-! S__ d__ n______ M__ p_________ S-i d-s n-c-s-e M-l p-n-t-i-h- ------------------------------ Sei das nächste Mal pünktlich! 0
Võta järgmine kord takso! Ni-m d-- n-c-s-e--al-ei---a-i! N___ d__ n______ M__ e__ T____ N-m- d-s n-c-s-e M-l e-n T-x-! ------------------------------ Nimm das nächste Mal ein Taxi! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! N-m---a-------te-Mal einen--e-ensc--r---it! N___ d__ n______ M__ e____ R__________ m___ N-m- d-s n-c-s-e M-l e-n-n R-g-n-c-i-m m-t- ------------------------------------------- Nimm das nächste Mal einen Regenschirm mit! 0
Homne päev on mul vaba. M-r--n-ha-e -c- f-e-. M_____ h___ i__ f____ M-r-e- h-b- i-h f-e-. --------------------- Morgen habe ich frei. 0
Kas saame homme kokku? W-l-en--i- -ns -o--en-t-e----? W_____ w__ u__ m_____ t_______ W-l-e- w-r u-s m-r-e- t-e-f-n- ------------------------------ Wollen wir uns morgen treffen? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. T-t mi- -ei-,----g-- g--t -s --i mir nic--. T__ m__ L____ m_____ g___ e_ b__ m__ n_____ T-t m-r L-i-, m-r-e- g-h- e- b-i m-r n-c-t- ------------------------------------------- Tut mir Leid, morgen geht es bei mir nicht. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? H--t -u-dieses W--hene--- sch-n--tw-s----? H___ d_ d_____ W_________ s____ e____ v___ H-s- d- d-e-e- W-c-e-e-d- s-h-n e-w-s v-r- ------------------------------------------ Hast du dieses Wochenende schon etwas vor? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Od----ist d----hon verabre--t? O___ b___ d_ s____ v__________ O-e- b-s- d- s-h-n v-r-b-e-e-? ------------------------------ Oder bist du schon verabredet? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. I---sc---g- vo-- w---t-e---n-u--------c-en-nde. I__ s______ v___ w__ t______ u__ a_ W__________ I-h s-h-a-e v-r- w-r t-e-f-n u-s a- W-c-e-e-d-. ----------------------------------------------- Ich schlage vor, wir treffen uns am Wochenende. 0
Kas lähme piknikule? Wol--n w-- --ck-ick-ma-hen? W_____ w__ P_______ m______ W-l-e- w-r P-c-n-c- m-c-e-? --------------------------- Wollen wir Picknick machen? 0
Kas sõidame randa? Wo-l-- --r -- ------ra----a--en? W_____ w__ a_ d__ S_____ f______ W-l-e- w-r a- d-n S-r-n- f-h-e-? -------------------------------- Wollen wir an den Strand fahren? 0
Kas sõidame mägedesse? Wo--en w------d-- Be-ge----r--? W_____ w__ i_ d__ B____ f______ W-l-e- w-r i- d-e B-r-e f-h-e-? ------------------------------- Wollen wir in die Berge fahren? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. I-h h-l--dic- --m-Bür--a-. I__ h___ d___ v__ B___ a__ I-h h-l- d-c- v-m B-r- a-. -------------------------- Ich hole dich vom Büro ab. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Ich ho-- -i-- vo- -- --use---. I__ h___ d___ v__ z_ H____ a__ I-h h-l- d-c- v-n z- H-u-e a-. ------------------------------ Ich hole dich von zu Hause ab. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. I-h-hole----h -n-d---Bus---te--e-l--a-. I__ h___ d___ a_ d__ B_____________ a__ I-h h-l- d-c- a- d-r B-s-a-t-s-e-l- a-. --------------------------------------- Ich hole dich an der Bushaltestelle ab. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.