Vestmik

et Kokkusaamine   »   fi Tapaaminen

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [kaksikymmentäneljä]

Tapaaminen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? M-öhäst-itk- --s---ta? M___________ b________ M-ö-ä-t-i-k- b-s-i-t-? ---------------------- Myöhästyitkö bussista? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Od--i--s-nu--p---i t--tia. O_____ s____ p____ t______ O-o-i- s-n-a p-o-i t-n-i-. -------------------------- Odotin sinua puoli tuntia. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? E-k- s--ul-a-o-e-k-nny-kää-----nasi? E___ s______ o__ k________ m________ E-k- s-n-l-a o-e k-n-y-k-ä m-k-n-s-? ------------------------------------ Eikö sinulla ole kännykkää mukanasi? 0
Ole täpne järgmine kord! Ol--e-si --rrall--a--is-a! O__ e___ k_______ a_______ O-e e-s- k-r-a-l- a-o-s-a- -------------------------- Ole ensi kerralla ajoissa! 0
Võta järgmine kord takso! T-l--e--i kerr-ll- t-k-----! T___ e___ k_______ t________ T-l- e-s- k-r-a-l- t-k-i-l-! ---------------------------- Tule ensi kerralla taksilla! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! O-a -nsi-k-rr-l-- -atee-v--j- mu---n! O__ e___ k_______ s__________ m______ O-a e-s- k-r-a-l- s-t-e-v-r-o m-k-a-! ------------------------------------- Ota ensi kerralla sateenvarjo mukaan! 0
Homne päev on mul vaba. Huom--na -i-ul----n--ap-a--. H_______ m______ o_ v_______ H-o-e-n- m-n-l-a o- v-p-a-a- ---------------------------- Huomenna minulla on vapaata. 0
Kas saame homme kokku? Tava---nk- hu-men--? T_________ h________ T-v-t-a-k- h-o-e-n-? -------------------- Tavataanko huomenna? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. O----pah---l--i,----u--- e--käy---o--nna. O___ p__________ m______ e_ k__ h________ O-e- p-h-i-l-n-, m-n-l-e e- k-y h-o-e-n-. ----------------------------------------- Olen pahoillani, minulle ei käy huomenna. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? On-o-s-nu----j--suunn----mia------ viik-n-o-u-le? O___ s______ j_ s___________ t____ v_____________ O-k- s-n-l-a j- s-u-n-t-l-i- t-l-e v-i-o-l-p-l-e- ------------------------------------------------- Onko sinulla jo suunnitelmia tälle viikonlopulle? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Va- on-o ----lla -o---i-a-suun--t-l-ia? V__ o___ s______ j_ m____ s____________ V-i o-k- s-n-l-a j- m-i-a s-u-n-t-l-i-? --------------------------------------- Vai onko sinulla jo muita suunnitelmia? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. M-n- e-dota-,-et-ä t-----m- vii-onlo--un-. M___ e_______ e___ t_______ v_____________ M-n- e-d-t-n- e-t- t-p-a-m- v-i-o-l-p-u-a- ------------------------------------------ Minä ehdotan, että tapaamme viikonloppuna. 0
Kas lähme piknikule? Menn-änk- pik-ikil-e? M________ p__________ M-n-ä-n-ö p-k-i-i-l-? --------------------- Mennäänkö piknikille? 0
Kas sõidame randa? Me-n-änk- --n-a-l-? M________ r________ M-n-ä-n-ö r-n-a-l-? ------------------- Mennäänkö rannalle? 0
Kas sõidame mägedesse? Aja-m-k- vu-r-ll-? A_______ v________ A-a-m-k- v-o-i-l-? ------------------ Ajammeko vuorille? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. M-nä--ae-----ut--o-m--t----. M___ h___ s____ t___________ M-n- h-e- s-n-t t-i-i-t-s-a- ---------------------------- Minä haen sinut toimistosta. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Mi-- --e- -inu- k-to-. M___ h___ s____ k_____ M-n- h-e- s-n-t k-t-a- ---------------------- Minä haen sinut kotoa. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. H-------ut b--sip-säki---. H___ s____ b______________ H-e- s-n-t b-s-i-y-ä-i-t-. -------------------------- Haen sinut bussipysäkiltä. 0

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.