Frazlibro

eo Publikaj transportoj   »   et Ühistransport

36 [tridek ses]

Publikaj transportoj

Publikaj transportoj

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Elektu kiel vi volas vidi la tradukon:   
esperanto estona Ludu Pli
Kie estas la bushaltejo? Kus--s---bu-s-p--tu-? Kus asub bussipeatus? K-s a-u- b-s-i-e-t-s- --------------------- Kus asub bussipeatus? 0
Kiu buso veturas al la urbocentro? Mi-li-- bus- -õi--b-k--kl-n-a? Milline buss sõidab kesklinna? M-l-i-e b-s- s-i-a- k-s-l-n-a- ------------------------------ Milline buss sõidab kesklinna? 0
Kiun linion mi prenu? M-----e l-ini-a -eaks---sõit-a? Millise liiniga peaksin sõitma? M-l-i-e l-i-i-a p-a-s-n s-i-m-? ------------------------------- Millise liiniga peaksin sõitma? 0
Ĉu mi devas ŝanĝi? Ka- ma---a--ü---r is-u--? Kas ma pean ümber istuma? K-s m- p-a- ü-b-r i-t-m-? ------------------------- Kas ma pean ümber istuma? 0
Kie mi devas ŝanĝi? K-s-m- ---e- ---u-a -ea-? Kus ma ümber istuma pean? K-s m- ü-b-r i-t-m- p-a-? ------------------------- Kus ma ümber istuma pean? 0
Kiom kostas bileto? M---mak-a- p-le-? Mis maksab pilet? M-s m-k-a- p-l-t- ----------------- Mis maksab pilet? 0
Kiom da haltejoj estas ĝis la urbocentro ? Mi-- ---tust-on-ke-k--n-a-i? Mitu peatust on kesklinnani? M-t- p-a-u-t o- k-s-l-n-a-i- ---------------------------- Mitu peatust on kesklinnani? 0
Vi devas elbusiĝi ĉi-tie. Te ---te-s-in-vä-juma. Te peate siin väljuma. T- p-a-e s-i- v-l-u-a- ---------------------- Te peate siin väljuma. 0
Vi devas elbusiĝi malantaŭe. Te-p---- --gan- vä--um-. Te peate tagant väljuma. T- p-a-e t-g-n- v-l-u-a- ------------------------ Te peate tagant väljuma. 0
La sekvanta metroo alvenos post kvin minutoj. J----ine-me---o-o-g---l-- 5------- -ä----. Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. J-r-m-n- m-t-o-r-n- t-l-b 5 m-n-t- p-r-s-. ------------------------------------------ Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. 0
La sekvanta tramo alvenos post dek minutoj. J----ine t---m -u-eb-10-m-nu----ä-a-t. Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. J-r-m-n- t-a-m t-l-b 1- m-n-t- p-r-s-. -------------------------------------- Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. 0
La sekvanta buso alvenos post dek kvin minutoj. Jä-gmi-- -u-s ---e- -5---n-t- p--a-t. Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. J-r-m-n- b-s- t-l-b 1- m-n-t- p-r-s-. ------------------------------------- Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. 0
Kiam la lasta metroo forveturas? M-ll-l -ähe- -ii--n- -----oron-? Millal läheb viimane metroorong? M-l-a- l-h-b v-i-a-e m-t-o-r-n-? -------------------------------- Millal läheb viimane metroorong? 0
Kiam la lasta tramo forveturas? M-ll-l--ä-e--v-iman- t-a--? Millal läheb viimane tramm? M-l-a- l-h-b v-i-a-e t-a-m- --------------------------- Millal läheb viimane tramm? 0
Kiam la lasta buso forveturas? M-ll-l ---e- vi-m--e b-s-? Millal läheb viimane buss? M-l-a- l-h-b v-i-a-e b-s-? -------------------------- Millal läheb viimane buss? 0
Ĉu vi havas bileton? K-s -e-l -n pi-e-? Kas teil on pilet? K-s t-i- o- p-l-t- ------------------ Kas teil on pilet? 0
Bileton? – Ne, mi havas neniun. Pi-e-?-– E-- m-l e----e. Pilet? – Ei, mul ei ole. P-l-t- – E-, m-l e- o-e- ------------------------ Pilet? – Ei, mul ei ole. 0
Do vi devas pagi monpunon. Sii- ---t------rah-i-------. Siis peate te trahvi maksma. S-i- p-a-e t- t-a-v- m-k-m-. ---------------------------- Siis peate te trahvi maksma. 0

La disvolviĝo de la lingvo

Klaras kial ni parolas unuj kun la aliaj. Ni volas interŝanĝi ideojn kaj interkompreniĝi. Sed malpli klaras kiel precize la lingvo estiĝis. Prie ekzistas diversaj teorioj. Sed estas certe ke la lingvo estas tre malnova fenomeno. Antaŭkondiĉo por paroli estis iuj korpaj karakterizaĵoj. Ili estis necesaj por ke ni povu formi sonojn. La neandertalhomoj jam kapablis uzi sian voĉon. Ili tiel povis distingiĝi de la bestoj. Krome, gravis laŭta kaj firma voĉo por defendi sin. Per ĝi oni povis minaci aŭ timigi malamikojn. Tiam oni jam fabrikis ilojn kaj estigis fajron. Tiu scio iel transdonendis. La parolo ankaŭ gravis por grupe ĉasi. Tutsimpla interkompreniĝo jam ekzistis antaŭ 2 milionoj da jaroj. La unuaj lingvaj eroj estis la signoj kaj la gestoj. Sed la homoj volis kompreniĝi ankaŭ en la mallumo. Aldone ili devis povi paroli unuj kun la aliaj sen reciproka rigardo. Tial disvolviĝis la voĉo, kiu anstataŭis la signojn. La lingvo en la nuntempa senco aĝas je almenaŭ 50 000 jaroj. Forlasante Afrikon la homo sapiens disvastigis ĝin tutmonde. En la diversaj regionoj disiĝis la lingvoj unuj de la aliaj. Tio signifas ke estiĝis malsamaj lingvaj familioj. Ili tamen enhavis nur la fundamentojn de lingvaj sistemoj. La unuaj lingvoj estis multe malpli kompleksaj ol la nuntempaj lingvoj. Ili plu evoluis per la gramatiko, la fonologio kaj la semantiko. Eblus diri ke malsamaj lingvoj estas malsamaj solvoj. Sed ĉiam samis la problemo : kiel mi montru kion mi pensas?