Vestmik

et Ühistransport   »   eo Publikaj transportoj

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [tridek ses]

Publikaj transportoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Ki---stas l- ---h---e--? Kie estas la bushaltejo? K-e e-t-s l- b-s-a-t-j-? ------------------------ Kie estas la bushaltejo? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Ki--b--o-v---r-- -- ---u-bo-en-r-? Kiu buso veturas al la urbocentro? K-u b-s- v-t-r-s a- l- u-b-c-n-r-? ---------------------------------- Kiu buso veturas al la urbocentro? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? K-u- l-n----m--p----? Kiun linion mi prenu? K-u- l-n-o- m- p-e-u- --------------------- Kiun linion mi prenu? 0
Kas ma pean ümber istuma? Ĉu-m----v-s-ŝ-n-i? Ĉu mi devas ŝanĝi? Ĉ- m- d-v-s ŝ-n-i- ------------------ Ĉu mi devas ŝanĝi? 0
Kus ma ümber istuma pean? K---mi deva---anĝi? Kie mi devas ŝanĝi? K-e m- d-v-s ŝ-n-i- ------------------- Kie mi devas ŝanĝi? 0
Mis maksab pilet? Ki-m k-stas---le--? Kiom kostas bileto? K-o- k-s-a- b-l-t-? ------------------- Kiom kostas bileto? 0
Mitu peatust on kesklinnani? Ki-------alt-jo- es-a---is la urbo------ ? Kiom da haltejoj estas ĝis la urbocentro ? K-o- d- h-l-e-o- e-t-s ĝ-s l- u-b-c-n-r- ? ------------------------------------------ Kiom da haltejoj estas ĝis la urbocentro ? 0
Te peate siin väljuma. V---ev-s---bu--ĝi--i-tie. Vi devas elbusiĝi ĉi-tie. V- d-v-s e-b-s-ĝ- ĉ---i-. ------------------------- Vi devas elbusiĝi ĉi-tie. 0
Te peate tagant väljuma. V- d-vas --bu-iĝi-----nta-e. Vi devas elbusiĝi malantaŭe. V- d-v-s e-b-s-ĝ- m-l-n-a-e- ---------------------------- Vi devas elbusiĝi malantaŭe. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. L--s--va--a--e--o--a-ven-s---s-----n m-nu---. La sekvanta metroo alvenos post kvin minutoj. L- s-k-a-t- m-t-o- a-v-n-s p-s- k-i- m-n-t-j- --------------------------------------------- La sekvanta metroo alvenos post kvin minutoj. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. La ---v---a ----o--lv-n-s---s--d-k-----t--. La sekvanta tramo alvenos post dek minutoj. L- s-k-a-t- t-a-o a-v-n-s p-s- d-k m-n-t-j- ------------------------------------------- La sekvanta tramo alvenos post dek minutoj. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. La -ekv---- ------lve-o- p----d-k-k-in min---j. La sekvanta buso alvenos post dek kvin minutoj. L- s-k-a-t- b-s- a-v-n-s p-s- d-k k-i- m-n-t-j- ----------------------------------------------- La sekvanta buso alvenos post dek kvin minutoj. 0
Millal läheb viimane metroorong? Ki-m ---last- --tro----rv--u---? Kiam la lasta metroo forveturas? K-a- l- l-s-a m-t-o- f-r-e-u-a-? -------------------------------- Kiam la lasta metroo forveturas? 0
Millal läheb viimane tramm? Kiam--a --s-a-t--m- for-et----? Kiam la lasta tramo forveturas? K-a- l- l-s-a t-a-o f-r-e-u-a-? ------------------------------- Kiam la lasta tramo forveturas? 0
Millal läheb viimane buss? Kiam--a-l--t---uso---r----r-s? Kiam la lasta buso forveturas? K-a- l- l-s-a b-s- f-r-e-u-a-? ------------------------------ Kiam la lasta buso forveturas? 0
Kas teil on pilet? Ĉ- -i ----s-bil-t-n? Ĉu vi havas bileton? Ĉ- v- h-v-s b-l-t-n- -------------------- Ĉu vi havas bileton? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. Bil-t--? - --, m---a--s--eniun. Bileton? – Ne, mi havas neniun. B-l-t-n- – N-, m- h-v-s n-n-u-. ------------------------------- Bileton? – Ne, mi havas neniun. 0
Siis peate te trahvi maksma. D- ----e--s---gi--on---o-. Do vi devas pagi monpunon. D- v- d-v-s p-g- m-n-u-o-. -------------------------- Do vi devas pagi monpunon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!