Vestmik

et Ühistransport   »   eo Publikaj transportoj

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [tridek ses]

Publikaj transportoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? K-e-e-ta--l- b-s---tej-? K__ e____ l_ b__________ K-e e-t-s l- b-s-a-t-j-? ------------------------ Kie estas la bushaltejo? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Ki- b-so-v---ras -- la u-b-c--t-o? K__ b___ v______ a_ l_ u__________ K-u b-s- v-t-r-s a- l- u-b-c-n-r-? ---------------------------------- Kiu buso veturas al la urbocentro? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Ki-n-l-nion-mi p-en-? K___ l_____ m_ p_____ K-u- l-n-o- m- p-e-u- --------------------- Kiun linion mi prenu? 0
Kas ma pean ümber istuma? Ĉu-mi -evas -----? Ĉ_ m_ d____ ŝ_____ Ĉ- m- d-v-s ŝ-n-i- ------------------ Ĉu mi devas ŝanĝi? 0
Kus ma ümber istuma pean? Ki- m- ---a- -a--i? K__ m_ d____ ŝ_____ K-e m- d-v-s ŝ-n-i- ------------------- Kie mi devas ŝanĝi? 0
Mis maksab pilet? Ki-m-kos-as-b---to? K___ k_____ b______ K-o- k-s-a- b-l-t-? ------------------- Kiom kostas bileto? 0
Mitu peatust on kesklinnani? K-om -a h----joj ---as ĝis--- ---o-e--r- ? K___ d_ h_______ e____ ĝ__ l_ u_________ ? K-o- d- h-l-e-o- e-t-s ĝ-s l- u-b-c-n-r- ? ------------------------------------------ Kiom da haltejoj estas ĝis la urbocentro ? 0
Te peate siin väljuma. Vi-de--s --bus----ĉi-t-e. V_ d____ e_______ ĉ______ V- d-v-s e-b-s-ĝ- ĉ---i-. ------------------------- Vi devas elbusiĝi ĉi-tie. 0
Te peate tagant väljuma. V- d-v-- ---us--i-m-l--t--e. V_ d____ e_______ m_________ V- d-v-s e-b-s-ĝ- m-l-n-a-e- ---------------------------- Vi devas elbusiĝi malantaŭe. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. La---kva-ta ---r---a-v-nos-post-kv-n -i---o-. L_ s_______ m_____ a______ p___ k___ m_______ L- s-k-a-t- m-t-o- a-v-n-s p-s- k-i- m-n-t-j- --------------------------------------------- La sekvanta metroo alvenos post kvin minutoj. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. La-sek-ant---ra-o-a-------post--e- m-n-to-. L_ s_______ t____ a______ p___ d__ m_______ L- s-k-a-t- t-a-o a-v-n-s p-s- d-k m-n-t-j- ------------------------------------------- La sekvanta tramo alvenos post dek minutoj. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. La----v-nt----s--al--n-- pos- ----kvin mi-u---. L_ s_______ b___ a______ p___ d__ k___ m_______ L- s-k-a-t- b-s- a-v-n-s p-s- d-k k-i- m-n-t-j- ----------------------------------------------- La sekvanta buso alvenos post dek kvin minutoj. 0
Millal läheb viimane metroorong? Ki-m----l--t--m--ro--forv--ur--? K___ l_ l____ m_____ f__________ K-a- l- l-s-a m-t-o- f-r-e-u-a-? -------------------------------- Kiam la lasta metroo forveturas? 0
Millal läheb viimane tramm? K--m-----as-a tr-m----rv---ras? K___ l_ l____ t____ f__________ K-a- l- l-s-a t-a-o f-r-e-u-a-? ------------------------------- Kiam la lasta tramo forveturas? 0
Millal läheb viimane buss? K-a- -a l-st--bu-o forvetu--s? K___ l_ l____ b___ f__________ K-a- l- l-s-a b-s- f-r-e-u-a-? ------------------------------ Kiam la lasta buso forveturas? 0
Kas teil on pilet? Ĉ---- --vas bile--n? Ĉ_ v_ h____ b_______ Ĉ- v- h-v-s b-l-t-n- -------------------- Ĉu vi havas bileton? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. Bileto-- – --, ---hav-- -e--u-. B_______ – N__ m_ h____ n______ B-l-t-n- – N-, m- h-v-s n-n-u-. ------------------------------- Bileton? – Ne, mi havas neniun. 0
Siis peate te trahvi maksma. D--v---ev-s-pag- --np-n--. D_ v_ d____ p___ m________ D- v- d-v-s p-g- m-n-u-o-. -------------------------- Do vi devas pagi monpunon. 0

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!