Vestmik

et Vaatamisväärsustega tutvumine   »   hy տեսարժան վայրերի դիտում

42 [nelikümmend kaks]

Vaatamisväärsustega tutvumine

Vaatamisväärsustega tutvumine

42 [քառասուներկու]

42 [k’arrasunerku]

տեսարժան վայրերի դիտում

tesarzhan vayreri ditum

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas turg on pühapäeviti avatud? Շ--կ-ն -իր-կի օր--ը---ց է: Շ_____ կ_____ օ____ բ__ է_ Շ-ւ-ա- կ-ր-կ- օ-ե-ը բ-ց է- -------------------------- Շուկան կիրակի օրերը բաց է: 0
S----- ----ki o--r- bat-- e S_____ k_____ o____ b____ e S-u-a- k-r-k- o-e-y b-t-’ e --------------------------- Shukan kiraki orery bats’ e
Kas mess on esmaspäeviti avatud? Տոն-վ--ա-ը-կ--ա-ի-օ---ը--ա- -: Տ_________ կ_____ օ____ բ__ է_ Տ-ն-վ-ճ-ռ- կ-ր-կ- օ-ե-ը բ-ց է- ------------------------------ Տոնավաճառը կիրակի օրերը բաց է: 0
T---v-c--rry -ira-i----ry-b---’-e T___________ k_____ o____ b____ e T-n-v-c-a-r- k-r-k- o-e-y b-t-’ e --------------------------------- Tonavacharry kiraki orery bats’ e
Kas näitus on teisipäeviti avatud? Ց-ւցա--նդ--ը -րեք-աբթի օրը-բ-ց -: Ց___________ ե________ օ__ բ__ է_ Ց-ւ-ա-ա-դ-ս- ե-ե-շ-բ-ի օ-ը բ-ց է- --------------------------------- Ցուցահանդեսը երեքշաբթի օրը բաց է: 0
T---t--ah-nde-y-y-------a-t’- ----b--s’-e T______________ y____________ o__ b____ e T-’-t-’-h-n-e-y y-r-k-s-a-t-i o-y b-t-’ e ----------------------------------------- Ts’uts’ahandesy yerek’shabt’i ory bats’ e
Kas loomaaed on kolmapäeviti avatud? Կե-----բանա--ն ---ի- չո--քշաբ-ի--ր- --ց-է: Կ_____________ ա____ չ_________ օ__ բ__ է_ Կ-ն-ա-ա-ա-ա-ա- ա-գ-ն չ-ր-ք-ա-թ- օ-ը բ-ց է- ------------------------------------------ Կենդանաբանական այգին չորեքշաբթի օրը բաց է: 0
K--da-ab--a-a----g-- ---v-rek’s-ab--i---y -a----e K_____________ a____ c_______________ o__ b____ e K-n-a-a-a-a-a- a-g-n c-’-o-e-’-h-b-’- o-y b-t-’ e ------------------------------------------------- Kendanabanakan aygin ch’vorek’shabt’i ory bats’ e
Kas muuseum on neljapäeviti avatud? Թանգ-ր--ը-----շ---ի օ--------: Թ________ հ________ օ__ բ__ է_ Թ-ն-ա-ա-ը հ-ն-շ-բ-ի օ-ը բ-ց է- ------------------------------ Թանգարանը հինգշաբթի օրը բաց է: 0
T-an-arany-h-ngsh-b-’i--ry-b---- e T_________ h__________ o__ b____ e T-a-g-r-n- h-n-s-a-t-i o-y b-t-’ e ---------------------------------- T’angarany hingshabt’i ory bats’ e
Kas galerii on reedeti avatud? Պ--կ---սր-հ---ւ-բա--օր- բ-- է: Պ___________ ո_____ օ__ բ__ է_ Պ-տ-ե-ա-ր-հ- ո-ր-ա- օ-ը բ-ց է- ------------------------------ Պատկերասրահը ուրբաթ օրը բաց է: 0
Pa-ke---r--y-urb-t- o---ba--’ e P___________ u_____ o__ b____ e P-t-e-a-r-h- u-b-t- o-y b-t-’ e ------------------------------- Patkerasrahy urbat’ ory bats’ e
Kas tohib pildistada? Թ---լատ-վ--՞մ - լո----կար--: Թ____________ է լ___________ Թ-ւ-լ-տ-վ-ւ-մ է լ-ւ-ա-կ-ր-լ- ---------------------------- Թույլատրվու՞մ է լուսանկարել: 0
T’u--a--v-՞--e -u-an----l T___________ e l_________ T-u-l-t-v-՞- e l-s-n-a-e- ------------------------- T’uylatrvu՞m e lusankarel
Kas sissepääs on tasuline? Մուտքը վ--ր---- է: Մ_____ վ_______ է_ Մ-ւ-ք- վ-ա-ո-ի- է- ------------------ Մուտքը վճարովի՞ է: 0
M----y -cha---i՞-e M_____ v________ e M-t-’- v-h-r-v-՞ e ------------------ Mutk’y vcharovi՞ e
Kui palju maksab sissepääs? Որ-ա՞----տոմ-- -րժեք-: Ո_____ է տ____ ա______ Ո-ք-՞- է տ-մ-ի ա-ժ-ք-: ---------------------- Որքա՞ն է տոմսի արժեքը: 0
Vor----n e -o--i a---e--y V_______ e t____ a_______ V-r-’-՞- e t-m-i a-z-e-’- ------------------------- Vork’a՞n e tomsi arzhek’y
Kas gruppidele on soodustus? Զ-ղչ -ա՞-խ-բեր- ---ա-: Զ___ կ__ խ_____ հ_____ Զ-ղ- կ-՞ խ-բ-ր- հ-մ-ր- ---------------------- Զեղչ կա՞ խմբերի համար: 0
Zeg-ch- k-՞ k---er--ha-ar Z______ k__ k______ h____ Z-g-c-’ k-՞ k-m-e-i h-m-r ------------------------- Zeghch’ ka՞ khmberi hamar
Kas lastele on soodustus? Զ--- կ-՞-երեխ-ն------մար: Զ___ կ__ ե________ հ_____ Զ-ղ- կ-՞ ե-ե-ա-ե-ի հ-մ-ր- ------------------------- Զեղչ կա՞ երեխաների համար: 0
Ze-h--’-ka---e--k--neri hamar Z______ k__ y__________ h____ Z-g-c-’ k-՞ y-r-k-a-e-i h-m-r ----------------------------- Zeghch’ ka՞ yerekhaneri hamar
Kas üliõpilastele on soodustus? Զ-ղ- կա- ու--ն-ղ--րի-հա-ա-: Զ___ կ__ ո__________ հ_____ Զ-ղ- կ-՞ ո-ս-ն-ղ-ե-ի հ-մ-ր- --------------------------- Զեղչ կա՞ ուսանողների համար: 0
Ze-hch’--a- us-noghn--i hamar Z______ k__ u__________ h____ Z-g-c-’ k-՞ u-a-o-h-e-i h-m-r ----------------------------- Zeghch’ ka՞ usanoghneri hamar
Mis hoone see on? Սա--՞նչ---ռույ- -: Ս_ ի___ կ______ է_ Ս- ի-ն- կ-ռ-ւ-ց է- ------------------ Սա ի՞նչ կառույց է: 0
S--i՞nc-- k-r--yt-- e S_ i_____ k________ e S- i-n-h- k-r-u-t-’ e --------------------- Sa i՞nch’ karruyts’ e
Kui vana on see hoone? Ք-նի՞-տ--եկան-է--յս -են-ը: Ք____ տ______ է ա__ շ_____ Ք-ն-՞ տ-ր-կ-ն է ա-ս շ-ն-ը- -------------------------- Քանի՞ տարեկան է այս շենքը: 0
K’-ni--tar--a- --a-s -he-k-y K_____ t______ e a__ s______ K-a-i- t-r-k-n e a-s s-e-k-y ---------------------------- K’ani՞ tarekan e ays shenk’y
Kes ehitas selle hoone? Ո՞վ-- կ---ւ----այս-շե---: Ո__ է կ_______ ա__ շ_____ Ո-վ է կ-ռ-ւ-ե- ա-ս շ-ն-ը- ------------------------- Ո՞վ է կառուցել այս շենքը: 0
V--v e k-rr-ts’y-- --- ---nk’y V___ e k__________ a__ s______ V-՞- e k-r-u-s-y-l a-s s-e-k-y ------------------------------ VO՞v e karruts’yel ays shenk’y
Ma olen huvitatud arhitektuurist. Ե- --տ-քրքրվ-ւմ -մ----տա-ա-ետ-ւթ-ա-բ: Ե_ հ___________ ե_ ճ_________________ Ե- հ-տ-ք-ք-վ-ւ- ե- ճ-ր-ա-ա-ե-ո-թ-ա-բ- ------------------------------------- Ես հետաքրքրվում եմ ճարտարապետությամբ: 0
Ye- he-ak’r--r-u- --- cha-tarap---t-yamb Y__ h____________ y__ c_________________ Y-s h-t-k-r-’-v-m y-m c-a-t-r-p-t-t-y-m- ---------------------------------------- Yes hetak’rk’rvum yem chartarapetut’yamb
Ma olen huvitatud kunstist. Ես -ետա-ր-ր-ո-- ե- ար-ես---: Ե_ հ___________ ե_ ա________ Ե- հ-տ-ք-ք-վ-ւ- ե- ա-վ-ս-ո-: ---------------------------- Ես հետաքրքրվում եմ արվեստով: 0
Y---h--ak-rk’-v-m--em-arv---ov Y__ h____________ y__ a_______ Y-s h-t-k-r-’-v-m y-m a-v-s-o- ------------------------------ Yes hetak’rk’rvum yem arvestov
Ma olen huvitatud maalidest. Ես հ--ա-ր--վո-- եմ-ն-ա----թյ--բ: Ե_ հ___________ ե_ ն____________ Ե- հ-տ-ք-ք-վ-ւ- ե- ն-ա-չ-ւ-յ-մ-: -------------------------------- Ես հետաքրքրվում եմ նկարչությամբ: 0
Y-s --t--’--’r--- -------rch-ut-y-mb Y__ h____________ y__ n_____________ Y-s h-t-k-r-’-v-m y-m n-a-c-’-t-y-m- ------------------------------------ Yes hetak’rk’rvum yem nkarch’ut’yamb

Kiired keeled, aeglased keeled

Maailmas on üle 6000 keele. Aga kõigil neil on sama eesmärk Nad aitavad meil vahetada teavet. See toimub igas keeles erineval moel. Kuna iga keel käitub vastavalt oma reeglitele. Keeltel on ka erinev rääkimise kiirus. Keeleteadlased on tõestanud seda mitmetes uurimustes. Selleks tõlgiti lühikesed tekstid mitmesse keelde. Seejärel loeti tekstid oma emakeeles ette. Tulemus oli selge. Jaapani ja hispaania keeled on kõige kiiremad keeled. Nendes keeltes räägitakse ühe sekundi jooksul peaaegu 8 silpi. Hiinlased räägivad tunduvalt aeglasemalt. Nad räägivad ainult 5 silpi sekundis. Kiirus sõltub silpide keerukusest. Kui silbid on keerulised, võtab ka rääkimine kauem aega. Saksa keeles on ühes silbis näiteks 3 häälikut. Seetõttu räägitakse suhteliselt aeglaselt. Kiiresti rääkimine ei tähenda siiski, et oleks palju rääkida. Hoopis vastupidi! Kiiresti hääldatavates silpides on väga vähe teavet. Kuigi Jaapani keeles räägitakse kiiresti, antakse edasi vähe sisu. Samas ‘aeglane’ hiina keel ütleb paari sõnaga väga palju. Inglise silbid sisaldavad samuti palju informatsiooni. Huvitav on see, et analüüsitud keeled on võdselt tõhusad! See tähendab, et aeglaset kõneleja ütleb rohkem. Kiiresti rääkija vajab rohkem sõnu. Lõpuks jõuavad kõik oma eesmärgini samal ajal.
Kas sa teadsid?
Sloveenia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on umbes 2 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad Sloveenias, Horvaatias, Serbias, Austrias, Itaalias ja Ungaris. Sloveenia keel on paljudes aspektides sarnane tšehhi ja slovaki keelele. Sellel on ka palju mõjutusi serbohorvaadi keelest. Kuigi Sloveenia on väike riik, leidub seal palju erinevaid dialekte. See on sellepärast, et sel keelepiirkonnal on olnud väga muutlik ajalugu. Seda on näha ka sõnavaras, mis endas palju võõrkeelseid mõisteid sisaldab. Sloveenia keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Grammatika eristab kuut käänet ja kolme sugu. Häälduses eksisteerivad kaks ametlikku fonoloogiat. Üks neist kahest eristab täpselt kõrgeid ja madalaid toone. Veel üks selle keele eripära on selle arhailine struktuur. Sloveenlased on alati olnud avatud teiste keelte suhtes. Seega rõõmustavad nad seda rohkem, kui keegi nende keele vastu huvi tunneb.