Դու-պ-տք-է շ-- ա--ատես:
Դ__ պ___ է շ__ ա_______
Դ-ւ պ-տ- է շ-տ ա-խ-տ-ս-
-----------------------
Դու պետք է շատ աշխատես: 0 D- pe--- --s--t-a--k--tesD_ p____ e s___ a________D- p-t-’ e s-a- a-h-h-t-s-------------------------Du petk’ e shat ashkhates
Ն- պետք-- -ե--նա- -որ-գի:
Ն_ պ___ է մ______ ն______
Ն- պ-տ- է մ-ք-ն-ն ն-ր-գ-:
-------------------------
Նա պետք է մեքենան նորոգի: 0 N- pet--------’y--an -o---iN_ p____ e m________ n_____N- p-t-’ e m-k-y-n-n n-r-g----------------------------Na petk’ e mek’yenan norogi
Ն--պետք --մե-ե-ա--լվ---:
Ն_ պ___ է մ______ լ_____
Ն- պ-տ- է մ-ք-ն-ն լ-ա-ա-
------------------------
Նա պետք է մեքենան լվանա: 0 N---e--’ e --k-y-nan l-a-aN_ p____ e m________ l____N- p-t-’ e m-k-y-n-n l-a-a--------------------------Na petk’ e mek’yenan lvana
Ն--պ--- է--նո-մ--ր կատա-ի:
Ն_ պ___ է գ_______ կ______
Ն- պ-տ- է գ-ո-մ-ե- կ-տ-ր-:
--------------------------
Նա պետք է գնումներ կատարի: 0 Na-pe--- - g---n-- ---a-iN_ p____ e g______ k_____N- p-t-’ e g-u-n-r k-t-r--------------------------Na petk’ e gnumner katari
Ն- -ետք----նակ--ան-----աքի:
Ն_ պ___ է բ________ հ______
Ն- պ-տ- է բ-ա-ա-ա-ը հ-վ-ք-:
---------------------------
Նա պետք է բնակարանը հավաքի: 0 Na p-t---e -n-k------h-v-k’iN_ p____ e b________ h______N- p-t-’ e b-a-a-a-y h-v-k-i----------------------------Na petk’ e bnakarany havak’i
Ն- ---ք-- լվ-ց-ը-լվան-:
Ն_ պ___ է լ_____ լ_____
Ն- պ-տ- է լ-ա-ք- լ-ա-ա-
-----------------------
Նա պետք է լվացքը լվանա: 0 Na-p-t---- -v---’-’---v--aN_ p____ e l________ l____N- p-t-’ e l-a-s-k-y l-a-a--------------------------Na petk’ e lvats’k’y lvana
Մեն- -ետք - շու-ով-դ-ր-- -նան-:
Մ___ պ___ է շ_____ դ____ գ_____
Մ-ն- պ-տ- է շ-ւ-ո- դ-ր-ց գ-ա-ք-
-------------------------------
Մենք պետք է շուտով դպրոց գնանք: 0 M--k---e--- e ---t-----r-t---g--n-’M____ p____ e s_____ d______ g_____M-n-’ p-t-’ e s-u-o- d-r-t-’ g-a-k------------------------------------Menk’ petk’ e shutov dprots’ gnank’
Մ-նք--ետ----շու-ով ա-խատ--ք--գնա--:
Մ___ պ___ է շ_____ ա________ գ_____
Մ-ն- պ-տ- է շ-ւ-ո- ա-խ-տ-ն-ի գ-ա-ք-
-----------------------------------
Մենք պետք է շուտով աշխատանքի գնանք: 0 M--k’ petk’---s-ut-- ---k-at--k------nk’M____ p____ e s_____ a___________ g_____M-n-’ p-t-’ e s-u-o- a-h-h-t-n-’- g-a-k-----------------------------------------Menk’ petk’ e shutov ashkhatank’i gnank’
Մենք-պ-տք-- շ-ւտ-վ---շ-- գ----:
Մ___ պ___ է շ_____ բ____ գ_____
Մ-ն- պ-տ- է շ-ւ-ո- բ-շ-ի գ-ա-ք-
-------------------------------
Մենք պետք է շուտով բժշկի գնանք: 0 M-nk- -etk---------v-bzhs-ki g-a-k’M____ p____ e s_____ b______ g_____M-n-’ p-t-’ e s-u-o- b-h-h-i g-a-k------------------------------------Menk’ petk’ e shutov bzhshki gnank’
Դու--պետք-է---տ-բո--ին սպ----:
Դ___ պ___ է ա_________ ս______
Դ-ւ- պ-տ- է ա-տ-բ-ւ-ի- ս-ա-ե-:
------------------------------
Դուք պետք է ավտոբուսին սպասեք: 0 D----p---- e--vto-usi--spas--’D___ p____ e a________ s______D-k- p-t-’ e a-t-b-s-n s-a-e-’------------------------------Duk’ petk’ e avtobusin spasek’
Դո-ք պե-- է--ն---ին--պասեք:
Դ___ պ___ է գ______ ս______
Դ-ւ- պ-տ- է գ-ա-ք-ն ս-ա-ե-:
---------------------------
Դուք պետք է գնացքին սպասեք: 0 D--’--e--’-- -n---’k’-n--p--e-’D___ p____ e g_________ s______D-k- p-t-’ e g-a-s-k-i- s-a-e-’-------------------------------Duk’ petk’ e gnats’k’in spasek’
Դո-ք --------ա--իին ----ե-:
Դ___ պ___ է տ______ ս______
Դ-ւ- պ-տ- է տ-ք-ի-ն ս-ա-ե-:
---------------------------
Դուք պետք է տաքսիին սպասեք: 0 D-k’ p-t-- e -a-’-iin-sp---k’D___ p____ e t_______ s______D-k- p-t-’ e t-k-s-i- s-a-e-’-----------------------------Duk’ petk’ e tak’siin spasek’
Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt.
Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid.
Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt.
See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama.
Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali.
Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine.
Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm.
Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli.
Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks.
Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem.
Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav.
Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis.
Neil oli alati kontakt teiste rahvastega.
See muutis keeli.
Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid.
Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud.
Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega.
Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus.
Iga evolutsioon järgib teatud reegleid.
Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on.
Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud.
Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad.
Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu.
Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis.
Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab.
Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid.
Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood.
Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...