Vestmik

et Sisseostud   »   hy գնումներ

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [հիսունչորս]

54 [hisunch’vors]

գնումներ

gnumner

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ե- -ւզում -մ մի--վ-ր-----: Ե_ ո_____ ե_ մ_ ն___ գ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- ն-ե- գ-ե-: -------------------------- Ես ուզում եմ մի նվեր գնել: 0
Ye--u-um y-- ----ver g--l Y__ u___ y__ m_ n___ g___ Y-s u-u- y-m m- n-e- g-e- ------------------------- Yes uzum yem mi nver gnel
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Բա-- ոչ-----: Բ___ ո_ թ____ Բ-յ- ո- թ-ն-: ------------- Բայց ոչ թանկ: 0
B-y-s’ voch’---a-k B_____ v____ t____ B-y-s- v-c-’ t-a-k ------------------ Bayts’ voch’ t’ank
Võib-olla käekott? Մ--ո--- մ- պ-յու-ա-կ: Մ______ մ_ պ_________ Մ-գ-ւ-ե մ- պ-յ-ւ-ա-կ- --------------------- Միգուցե մի պայուսա՞կ: 0
Mi-uts’y---- -ayu---k M________ m_ p_______ M-g-t-’-e m- p-y-s-՞- --------------------- Miguts’ye mi payusa՞k
Millist värvi te soovite? Ո՞------ն---- -ւ-ու-: Ո__ գ_____ ե_ ո______ Ո-ր գ-ւ-ն- ե- ո-զ-ւ-: --------------------- Ո՞ր գույնն եք ուզում: 0
V--r g-ynn-yek- u-um V___ g____ y___ u___ V-՞- g-y-n y-k- u-u- -------------------- VO՞r guynn yek’ uzum
Musta, pruuni või valget? Ս-՞, մոխր-գո-՞յն----՞ ս-իտակ: Ս___ մ___________ թ__ ս______ Ս-՞- մ-խ-ա-ո-՞-ն- թ-՞ ս-ի-ա-: ----------------------------- Սև՞, մոխրագու՞յն, թե՞ սպիտակ: 0
S-v՞, -ok-ra-u՞--,-t’y-՞ s-i--k S____ m___________ t____ s_____ S-v-, m-k-r-g-՞-n- t-y-՞ s-i-a- ------------------------------- Sev՞, mokhragu՞yn, t’ye՞ spitak
Suurt või väikest? Փ-՞-ր թ- մե՞-: Փ____ թ_ մ____ Փ-՞-ր թ- մ-՞-: -------------- Փո՞քր թե մե՞ծ: 0
P-vo՞k’r t--e -e՞ts P_______ t___ m____ P-v-՞-’- t-y- m-՞-s ------------------- P’vo՞k’r t’ye me՞ts
Tohin ma seda korra vaadata? Կար-լ-՞ է -- տե-նեմ: Կ______ է ս_ տ______ Կ-ր-լ-՞ է ս- տ-ս-ե-: -------------------- Կարելի՞ է սա տեսնեմ: 0
K---l-՞----- t-sn-m K______ e s_ t_____ K-r-l-՞ e s- t-s-e- ------------------- Kareli՞ e sa tesnem
Kas see on nahast? Սա-կա--ի-- -: Ս_ կ______ է_ Ս- կ-շ-ի-ց է- ------------- Սա կաշվի՞ց է: 0
S- kas-v--ts--e S_ k_________ e S- k-s-v-՞-s- e --------------- Sa kashvi՞ts’ e
Või on ta kunstmaterjalist? Թե՞ արհե-տակ-- կաշ---: Թ__ ա_________ կ______ Թ-՞ ա-հ-ս-ա-ա- կ-շ-ի-: ---------------------- Թե՞ արհեստական կաշվից: 0
T-ye- --h---aka------vits’ T____ a_________ k________ T-y-՞ a-h-s-a-a- k-s-v-t-’ -------------------------- T’ye՞ arhestakan kashvits’
Nahast loomulikult. Կ--վ--ի-ա---: Կ____ ի______ Կ-շ-ե ի-ա-կ-: ------------- Կաշվե իհարկե: 0
Kash-----a-ke K_____ i_____ K-s-v- i-a-k- ------------- Kashve iharke
See on äärmiselt kvaliteetne. Սա --տ---ես-լա- ------է: Ս_ հ_______ լ__ ո____ է_ Ս- հ-տ-ա-ե- լ-վ ո-ա-ի է- ------------------------ Սա հատկապես լավ որակի է: 0
Sa--a---p-- -a- -o-aki e S_ h_______ l__ v_____ e S- h-t-a-e- l-v v-r-k- e ------------------------ Sa hatkapes lav voraki e
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Եվ-պ-յու---ը --կապ---շատ--ժ-ն--: Ե_ պ________ ի______ շ__ է___ է_ Ե- պ-յ-ւ-ա-ը ի-կ-պ-ս շ-տ է-ա- է- -------------------------------- Եվ պայուսակը իսկապես շատ էժան է: 0
Ye--p---s-k- -s---es ---t -zha--e Y__ p_______ i______ s___ e____ e Y-v p-y-s-k- i-k-p-s s-a- e-h-n e --------------------------------- Yev payusaky iskapes shat ezhan e
See meeldib mulle. Ս- -ն- -ու--է գա-իս: Ս_ ի__ դ___ է գ_____ Ս- ի-ձ դ-ւ- է գ-լ-ս- -------------------- Սա ինձ դուր է գալիս: 0
Sa-i-dz-d-------l-s S_ i___ d__ e g____ S- i-d- d-r e g-l-s ------------------- Sa indz dur e galis
Ma võtan selle. Ս- ----նում-ե-: Ս_ վ_______ ե__ Ս- վ-ր-ն-ւ- ե-: --------------- Սա վերցնում եմ: 0
S---e--s-n-- yem S_ v________ y__ S- v-r-s-n-m y-m ---------------- Sa verts’num yem
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Կա--՞- ե--փո--ն---լ: Կ_____ ե_ փ_________ Կ-ր-՞- ե- փ-խ-ն-կ-լ- -------------------- Կարո՞ղ եմ փոխանակել: 0
K-r-՞-h ye----vo-h-n-k-l K______ y__ p___________ K-r-՞-h y-m p-v-k-a-a-e- ------------------------ Karo՞gh yem p’vokhanakel
Loomulikult. Իհ-րկ-: Ի______ Ի-ա-կ-: ------- Իհարկե: 0
Ih---e I_____ I-a-k- ------ Iharke
Me pakime ta kingina ära. Մ--- ո-պես նվ-ր-կփ--ե-ա-որ-նք: Մ___ ո____ ն___ կ_____________ Մ-ն- ո-պ-ս ն-ե- կ-ա-ե-ա-ո-ե-ք- ------------------------------ Մենք որպես նվեր կփաթեթավորենք: 0
M-n------pes-nv-r kp-at-y----voren-’ M____ v_____ n___ k_________________ M-n-’ v-r-e- n-e- k-’-t-y-t-a-o-e-k- ------------------------------------ Menk’ vorpes nver kp’at’yet’avorenk’
Kassa on sealpool. Ա-ն-----րա-արկղ- -: Ա_____ դ________ է_ Ա-ն-ե- դ-ա-ա-կ-ն է- ------------------- Այնտեղ դրամարկղն է: 0
Aynte-h-dr---r---n e A______ d_________ e A-n-e-h d-a-a-k-h- e -------------------- Ayntegh dramarkghn e

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...