Vestmik

et Minevik 3   »   hy անցյալ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ութանասուներեք]

83 [ut’anasunerek’]

անցյալ 3

ants’yal 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
helistama զ------րել զ_________ զ-ն-ա-ա-ե- ---------- զանգահարել 0
za---h-r-l z_________ z-n-a-a-e- ---------- zangaharel
Ma helistasin. Ե--զան-ահարել -ի: Ե_ զ_________ է__ Ե- զ-ն-ա-ա-ե- է-: ----------------- Ես զանգահարել էի: 0
Y------ga-a-el--i Y__ z_________ e_ Y-s z-n-a-a-e- e- ----------------- Yes zangaharel ei
Ma olin terve selle aja telefonil. Ես-մ---մբ-ղ- ---ան-կ----գահարո-մ-է-: Ե_ մ_ ա_____ ժ______ զ__________ է__ Ե- մ- ա-բ-ղ- ժ-մ-ն-կ զ-ն-ա-ա-ո-մ է-: ------------------------------------ Ես մի ամբողջ ժամանակ զանգահարում էի: 0
Y------am--g-j -h--a-a- za-gaha--m -i Y__ m_ a______ z_______ z_________ e_ Y-s m- a-b-g-j z-a-a-a- z-n-a-a-u- e- ------------------------------------- Yes mi amboghj zhamanak zangaharum ei
küsima հա-ց-ել հ______ հ-ր-ն-լ ------- հարցնել 0
h--ts’-el h________ h-r-s-n-l --------- harts’nel
Ma küsisin. Ե- հար--ե- էի: Ե_ հ______ է__ Ե- հ-ր-ր-լ է-: -------------- Ես հարցրել էի: 0
Y-- h---s---- ei Y__ h________ e_ Y-s h-r-s-r-l e- ---------------- Yes harts’rel ei
Ma olen alati küsinud. Ես------հ-րցր-լ-է-: Ե_ մ___ հ______ է__ Ե- մ-շ- հ-ր-ր-լ է-: ------------------- Ես միշտ հարցրել էի: 0
Ye-----h--h----’r----i Y__ m____ h________ e_ Y-s m-s-t h-r-s-r-l e- ---------------------- Yes misht harts’rel ei
jutustama պ----լ պ_____ պ-տ-ե- ------ պատմել 0
pa-m-l p_____ p-t-e- ------ patmel
Ma jutustasin. Ես---տմել-է-: Ե_ պ_____ է__ Ե- պ-տ-ե- է-: ------------- Ես պատմել էի: 0
Y-- -at--l ei Y__ p_____ e_ Y-s p-t-e- e- ------------- Yes patmel ei
Ma jutustasin terve loo ära. Ե- ամբ--ջ----մ--թյո--- --տմե--էի: Ե_ ա_____ պ___________ պ_____ է__ Ե- ա-բ-ղ- պ-տ-ո-թ-ո-ն- պ-տ-ե- է-: --------------------------------- Ես ամբողջ պատմությունը պատմել էի: 0
Yes am--g-- patm--’yu-y-p---e--ei Y__ a______ p__________ p_____ e_ Y-s a-b-g-j p-t-u-’-u-y p-t-e- e- --------------------------------- Yes amboghj patmut’yuny patmel ei
õppima սո--ր-լ ս______ ս-վ-ր-լ ------- սովորել 0
s-v-r-l s______ s-v-r-l ------- sovorel
Ma õppisin. Ե- -ո--րե- --: Ե_ ս______ է__ Ե- ս-վ-ր-լ է-: -------------- Ես սովորել էի: 0
Y-----vo-el ei Y__ s______ e_ Y-s s-v-r-l e- -------------- Yes sovorel ei
Ma õppisin terve õhtu. Ե--ա-բ--ջ երե----ո-ո-ել--ի: Ե_ ա_____ ե____ ս______ է__ Ե- ա-բ-ղ- ե-ե-ո ս-վ-ր-լ է-: --------------------------- Ես ամբողջ երեկո սովորել էի: 0
Y-------g-j-y-r--o-----rel ei Y__ a______ y_____ s______ e_ Y-s a-b-g-j y-r-k- s-v-r-l e- ----------------------------- Yes amboghj yereko sovorel ei
töötama ա--ատ-լ ա______ ա-խ-տ-լ ------- աշխատել 0
a-h----el a________ a-h-h-t-l --------- ashkhatel
Ma töötasin. Ե- -շ--տ-լ -ի: Ե_ ա______ է__ Ե- ա-խ-տ-լ է-: -------------- Ես աշխատել էի: 0
Y-s -s-k-a-----i Y__ a________ e_ Y-s a-h-h-t-l e- ---------------- Yes ashkhatel ei
Ma töötasin terve päeva. Ե- --բ-ղջ -րը-ա-խատե- --: Ե_ ա_____ օ__ ա______ է__ Ե- ա-բ-ղ- օ-ը ա-խ-տ-լ է-: ------------------------- Ես ամբողջ օրը աշխատել էի: 0
Ye- ---o-h--ory-ash----e---i Y__ a______ o__ a________ e_ Y-s a-b-g-j o-y a-h-h-t-l e- ---------------------------- Yes amboghj ory ashkhatel ei
sööma ուտել ո____ ո-տ-լ ----- ուտել 0
ut-l u___ u-e- ---- utel
Ma sõin. Ե- կեր-- եմ: Ե_ կ____ ե__ Ե- կ-ր-լ ե-: ------------ Ես կերել եմ: 0
Y---kere- --m Y__ k____ y__ Y-s k-r-l y-m ------------- Yes kerel yem
Ma sõin kogu toidu ära. Ես --բ----ու-ել-քը -ե--լ--մ: Ե_ ա_____ ո_______ կ____ ե__ Ե- ա-բ-ղ- ո-տ-լ-ք- կ-ր-լ ե-: ---------------------------- Ես ամբողջ ուտելիքը կերել եմ: 0
Y-- ----g---u-eli--y -e--- -em Y__ a______ u_______ k____ y__ Y-s a-b-g-j u-e-i-’- k-r-l y-m ------------------------------ Yes amboghj utelik’y kerel yem

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!