Vestmik

et Vaatamisväärsustega tutvumine   »   uk Екскурсія до міста

42 [nelikümmend kaks]

Vaatamisväärsustega tutvumine

Vaatamisväärsustega tutvumine

42 [сорок два]

42 [sorok dva]

Екскурсія до міста

[Ekskursiya do mista]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas turg on pühapäeviti avatud? Ч--відкри-ий -и-о--щ-н-діл-? Ч_ в________ p____ щ________ Ч- в-д-р-т-й p-н-к щ-н-д-л-? ---------------------------- Чи відкритий pинок щонеділі? 0
Chy-vidk--t-y---yn---shchone-i--? C__ v________ p____ s___________ C-y v-d-r-t-y- p-n-k s-c-o-e-i-i- --------------------------------- Chy vidkrytyy̆ pynok shchonedili?
Kas mess on esmaspäeviti avatud? Чи в-д-р-т----рм-ро---о-о---іл-а Ч_ в________ Я______ щ__________ Ч- в-д-р-т-й Я-м-р-к щ-п-н-д-л-а -------------------------------- Чи відкритий Ярмарок щопонеділка 0
C-y-v----yt--̆-Y--mar---sh-ho--ne-ilka C__ v________ Y_______ s_____________ C-y v-d-r-t-y- Y-r-a-o- s-c-o-o-e-i-k- -------------------------------------- Chy vidkrytyy̆ Yarmarok shchoponedilka
Kas näitus on teisipäeviti avatud? Ч- в---рит- -и-т--к- --вівт-р-а? Ч_ в_______ в_______ щ__________ Ч- в-д-р-т- в-с-а-к- щ-в-в-і-к-? -------------------------------- Чи відкрита виставка щовівтірка? 0
Ch- v---ry-- v------a s-----iv-irka? C__ v_______ v_______ s_____________ C-y v-d-r-t- v-s-a-k- s-c-o-i-t-r-a- ------------------------------------ Chy vidkryta vystavka shchovivtirka?
Kas loomaaed on kolmapäeviti avatud? Чи-в--к-и-------п--- щосер-д-? Ч_ в________ з______ щ________ Ч- в-д-р-т-й з-о-а-к щ-с-р-д-? ------------------------------ Чи відкритий зоопарк щосереди? 0
C-y v----ytyy- zoo--rk sh-hos--e--? C__ v________ z______ s___________ C-y v-d-r-t-y- z-o-a-k s-c-o-e-e-y- ----------------------------------- Chy vidkrytyy̆ zoopark shchoseredy?
Kas muuseum on neljapäeviti avatud? Чи-в-д-р--и- м-з-й -о-етв---а? Ч_ в________ м____ щ__________ Ч- в-д-р-т-й м-з-й щ-ч-т-е-г-? ------------------------------ Чи відкритий музей щочетверга? 0
Ch- v--k-y--y̆ muzey--shc---h--v--ha? C__ v________ m____ s______________ C-y v-d-r-t-y- m-z-y- s-c-o-h-t-e-h-? ------------------------------------- Chy vidkrytyy̆ muzey̆ shchochetverha?
Kas galerii on reedeti avatud? Ч- від--ита-г-л---я--о--ятн--і? Ч_ в_______ г______ щ__________ Ч- в-д-р-т- г-л-р-я щ-п-я-н-ц-? ------------------------------- Чи відкрита галерея щоп’ятниці? 0
C---vidk--t- h-l---y---h--op'--t-yts-? C__ v_______ h_______ s_______________ C-y v-d-r-t- h-l-r-y- s-c-o-'-a-n-t-i- -------------------------------------- Chy vidkryta halereya shchop'yatnytsi?
Kas tohib pildistada? Ч- м--на -о-ог--фува--? Ч_ м____ ф_____________ Ч- м-ж-а ф-т-г-а-у-а-и- ----------------------- Чи можна фотографувати? 0
C----oz----fo--h-a---a--? C__ m_____ f_____________ C-y m-z-n- f-t-h-a-u-a-y- ------------------------- Chy mozhna fotohrafuvaty?
Kas sissepääs on tasuline? Чи по--іб-о-пл-т-ти -а--хі-? Ч_ п_______ п______ з_ в____ Ч- п-т-і-н- п-а-и-и з- в-і-? ---------------------------- Чи потрібно платити за вхід? 0
Chy-pot--bno p--t-t- za vk-i-? C__ p_______ p______ z_ v_____ C-y p-t-i-n- p-a-y-y z- v-h-d- ------------------------------ Chy potribno platyty za vkhid?
Kui palju maksab sissepääs? С-іл--и кош----вх--? С______ к_____ в____ С-і-ь-и к-ш-у- в-і-? -------------------- Скільки коштує вхід? 0
Ski----------uye vkh-d? S______ k_______ v_____ S-i-ʹ-y k-s-t-y- v-h-d- ----------------------- Skilʹky koshtuye vkhid?
Kas gruppidele on soodustus? Ч--є---и-ка дл--г-у-? Ч_ є з_____ д__ г____ Ч- є з-и-к- д-я г-у-? --------------------- Чи є знижка для груп? 0
C----e -n--------ya-hr-p? C__ y_ z______ d___ h____ C-y y- z-y-h-a d-y- h-u-? ------------------------- Chy ye znyzhka dlya hrup?
Kas lastele on soodustus? Ч- - знижк- д-я ---е-? Ч_ є з_____ д__ д_____ Ч- є з-и-к- д-я д-т-й- ---------------------- Чи є знижка для дітей? 0
Chy-ye --y-h-- d--a ditey-? C__ y_ z______ d___ d_____ C-y y- z-y-h-a d-y- d-t-y-? --------------------------- Chy ye znyzhka dlya ditey̆?
Kas üliõpilastele on soodustus? Чи-є -н--к----я--т----т--? Ч_ є з_____ д__ с_________ Ч- є з-и-к- д-я с-у-е-т-в- -------------------------- Чи є знижка для студентів? 0
C---ye -nyz-ka----a s---e----? C__ y_ z______ d___ s_________ C-y y- z-y-h-a d-y- s-u-e-t-v- ------------------------------ Chy ye znyzhka dlya studentiv?
Mis hoone see on? Щ- -е-за-будівл-? Щ_ ц_ з_ б_______ Щ- ц- з- б-д-в-я- ----------------- Що це за будівля? 0
Sh-ho tse za budi--ya? S____ t__ z_ b________ S-c-o t-e z- b-d-v-y-? ---------------------- Shcho tse za budivlya?
Kui vana on see hoone? С-іл-ки --к-в цій----івлі? С______ р____ ц__ б_______ С-і-ь-и р-к-в ц-й б-д-в-і- -------------------------- Скільки років цій будівлі? 0
S-i--k- r--iv t-iy̆-b-divli? S______ r____ t___ b_______ S-i-ʹ-y r-k-v t-i-̆ b-d-v-i- ---------------------------- Skilʹky rokiv tsiy̆ budivli?
Kes ehitas selle hoone? Х----обуд-вав-ц- --дівл-? Х__ п________ ц_ б_______ Х-о п-б-д-в-в ц- б-д-в-ю- ------------------------- Хто побудував цю будівлю? 0
K--o --budu--v ---- b-divly-? K___ p________ t___ b________ K-t- p-b-d-v-v t-y- b-d-v-y-? ----------------------------- Khto pobuduvav tsyu budivlyu?
Ma olen huvitatud arhitektuurist. Я ц------ся а--іте-т-р-ю. Я ц________ а____________ Я ц-к-в-ю-я а-х-т-к-у-о-. ------------------------- Я цікавлюся архітектурою. 0
YA tsi--v----y------ite-t---y-. Y_ t___________ a______________ Y- t-i-a-l-u-y- a-k-i-e-t-r-y-. ------------------------------- YA tsikavlyusya arkhitekturoyu.
Ma olen huvitatud kunstist. Я ц--а-л--я м--те-т--м. Я ц________ м__________ Я ц-к-в-ю-я м-с-е-т-о-. ----------------------- Я цікавлюся мистецтвом. 0
YA -si---ly--ya-myst--s----. Y_ t___________ m___________ Y- t-i-a-l-u-y- m-s-e-s-v-m- ---------------------------- YA tsikavlyusya mystetstvom.
Ma olen huvitatud maalidest. Я-ц--а--юс- жи-оп--ом. Я ц________ ж_________ Я ц-к-в-ю-я ж-в-п-с-м- ---------------------- Я цікавлюся живописом. 0
YA tsi------s-a----vopy-o-. Y_ t___________ z__________ Y- t-i-a-l-u-y- z-y-o-y-o-. --------------------------- YA tsikavlyusya zhyvopysom.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Kiired keeled, aeglased keeled

Maailmas on üle 6000 keele. Aga kõigil neil on sama eesmärk Nad aitavad meil vahetada teavet. See toimub igas keeles erineval moel. Kuna iga keel käitub vastavalt oma reeglitele. Keeltel on ka erinev rääkimise kiirus. Keeleteadlased on tõestanud seda mitmetes uurimustes. Selleks tõlgiti lühikesed tekstid mitmesse keelde. Seejärel loeti tekstid oma emakeeles ette. Tulemus oli selge. Jaapani ja hispaania keeled on kõige kiiremad keeled. Nendes keeltes räägitakse ühe sekundi jooksul peaaegu 8 silpi. Hiinlased räägivad tunduvalt aeglasemalt. Nad räägivad ainult 5 silpi sekundis. Kiirus sõltub silpide keerukusest. Kui silbid on keerulised, võtab ka rääkimine kauem aega. Saksa keeles on ühes silbis näiteks 3 häälikut. Seetõttu räägitakse suhteliselt aeglaselt. Kiiresti rääkimine ei tähenda siiski, et oleks palju rääkida. Hoopis vastupidi! Kiiresti hääldatavates silpides on väga vähe teavet. Kuigi Jaapani keeles räägitakse kiiresti, antakse edasi vähe sisu. Samas ‘aeglane’ hiina keel ütleb paari sõnaga väga palju. Inglise silbid sisaldavad samuti palju informatsiooni. Huvitav on see, et analüüsitud keeled on võdselt tõhusad! See tähendab, et aeglaset kõneleja ütleb rohkem. Kiiresti rääkija vajab rohkem sõnu. Lõpuks jõuavad kõik oma eesmärgini samal ajal.
Kas sa teadsid?
Sloveenia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on umbes 2 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad Sloveenias, Horvaatias, Serbias, Austrias, Itaalias ja Ungaris. Sloveenia keel on paljudes aspektides sarnane tšehhi ja slovaki keelele. Sellel on ka palju mõjutusi serbohorvaadi keelest. Kuigi Sloveenia on väike riik, leidub seal palju erinevaid dialekte. See on sellepärast, et sel keelepiirkonnal on olnud väga muutlik ajalugu. Seda on näha ka sõnavaras, mis endas palju võõrkeelseid mõisteid sisaldab. Sloveenia keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Grammatika eristab kuut käänet ja kolme sugu. Häälduses eksisteerivad kaks ametlikku fonoloogiat. Üks neist kahest eristab täpselt kõrgeid ja madalaid toone. Veel üks selle keele eripära on selle arhailine struktuur. Sloveenlased on alati olnud avatud teiste keelte suhtes. Seega rõõmustavad nad seda rohkem, kui keegi nende keele vastu huvi tunneb.