Vestmik

et Diskoteegis   »   hy դիսկոտեկում

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [քառասունվեց]

46 [k’arrasunvets’]

դիսկոտեկում

[diskotekum]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Ա-- տ-ղն --ա՞տ -: Ա__ տ___ ա____ է_ Ա-ս տ-ղ- ա-ա-տ է- ----------------- Այս տեղն ազա՞տ է: 0
A-- -e-------՞--e A__ t____ a____ e A-s t-g-n a-a-t e ----------------- Ays teghn aza՞t e
Kas ma võin teiega istuda? Կ----ի՞-- Ձե--մ---նս-ել: Կ______ է Ձ__ մ__ ն_____ Կ-ր-լ-՞ է Ձ-ր մ-տ ն-տ-լ- ------------------------ Կարելի՞ է Ձեր մոտ նստել: 0
K-re-i- - Dz-r-m-t-n-tel K______ e D___ m__ n____ K-r-l-՞ e D-e- m-t n-t-l ------------------------ Kareli՞ e Dzer mot nstel
Meeleldi. Հ-ճ--յ-ով: Հ_________ Հ-ճ-ւ-ք-վ- ---------- Հաճույքով: 0
H----y---v H_________ H-c-u-k-o- ---------- Hachuyk’ov
Kuidas teile muusika meeldib? Ինչ-ե՞ս-ե----նու--ե--ժ-տ-ւթ-ու-ը: Ի______ ե_ գ_____ ե______________ Ի-չ-ե-ս ե- գ-ն-ւ- ե-ա-շ-ո-թ-ո-ն-: --------------------------------- Ինչպե՞ս եք գտնում երաժշտությունը: 0
In---pe-s y--- -t-u- yeraz-sh-ut’y-ny I________ y___ g____ y_______________ I-c-’-e-s y-k- g-n-m y-r-z-s-t-t-y-n- ------------------------------------- Inch’pe՞s yek’ gtnum yerazhshtut’yuny
Veidi valju. Մ---իչ բարձր-է: Մ_ ք__ բ____ է_ Մ- ք-չ բ-ր-ր է- --------------- Մի քիչ բարձր է: 0
Mi-k’-c----a---r e M_ k_____ b_____ e M- k-i-h- b-r-z- e ------------------ Mi k’ich’ bardzr e
Kuid bänd mängib päris hästi. Բա-ց խ-ւմբը--ավ է -վ---ւմ: Բ___ խ_____ լ__ է ն_______ Բ-յ- խ-ւ-բ- լ-վ է ն-ա-ո-մ- -------------------------- Բայց խումբը լավ է նվագում: 0
B----’ k-umb--la- e-nv--um B_____ k_____ l__ e n_____ B-y-s- k-u-b- l-v e n-a-u- -------------------------- Bayts’ khumby lav e nvagum
Kas te käite tihti siin? Հաճա-- եք -յս--ղ---նում: Հ_____ ե_ ա_____ լ______ Հ-ճ-՞- ե- ա-ս-ե- լ-ն-ւ-: ------------------------ Հաճա՞խ եք այստեղ լինում: 0
Ha--a՞----ek’ a-st-----in-m H_______ y___ a______ l____ H-c-a-k- y-k- a-s-e-h l-n-m --------------------------- Hacha՞kh yek’ aystegh linum
Ei, see on esimene kord. Ո-,-սա---ա--ն-----մն--: Ո__ ս_ ա_____ ա_____ է_ Ո-, ս- ա-ա-ի- ա-գ-մ- է- ----------------------- Ոչ, սա առաջին անգամն է: 0
V--h’------rra--- ---a-- e V_____ s_ a______ a_____ e V-c-’- s- a-r-j-n a-g-m- e -------------------------- Voch’, sa arrajin angamn e
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ես -յս-եղ -ր--ք --մ եղ--: Ե_ ա_____ ե____ չ__ ե____ Ե- ա-ս-ե- ե-բ-ք չ-մ ե-ե-: ------------------------- Ես այստեղ երբեք չեմ եղել: 0
Y-s--ys-eg------e-- -h-ye--y-g--l Y__ a______ y______ c_____ y_____ Y-s a-s-e-h y-r-e-’ c-’-e- y-g-e- --------------------------------- Yes aystegh yerbek’ ch’yem yeghel
Kas te tantsite? Պար-ւ՞- -ք: Պ______ ե__ Պ-ր-ւ-մ ե-: ----------- Պարու՞մ եք: 0
Par-՞- --k’ P_____ y___ P-r-՞- y-k- ----------- Paru՞m yek’
Hiljem võib-olla. Մ--ո-ց- ա-ելի--ւշ: Մ______ ա____ ո___ Մ-գ-ւ-ե ա-ե-ի ո-շ- ------------------ Միգուցե ավելի ուշ: 0
Miguts----a--l--u-h M________ a____ u__ M-g-t-’-e a-e-i u-h ------------------- Miguts’ye aveli ush
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ե----վ --մ --րո--: Ե_ լ__ չ__ պ______ Ե- լ-վ չ-մ պ-ր-ւ-: ------------------ Ես լավ չեմ պարում: 0
Ye--l---c----m ----m Y__ l__ c_____ p____ Y-s l-v c-’-e- p-r-m -------------------- Yes lav ch’yem parum
See on väga lihtne. Դա շա--հ-ս-րա--բա- է: Դ_ շ__ հ______ բ__ է_ Դ- շ-տ հ-ս-ր-կ բ-ն է- --------------------- Դա շատ հասարակ բան է: 0
D--s-a- ------k b---e D_ s___ h______ b__ e D- s-a- h-s-r-k b-n e --------------------- Da shat hasarak ban e
Ma näitan teile. Ե----- ցու-ց---ա-: Ե_ Ձ__ ց____ կ____ Ե- Ձ-զ ց-ւ-ց կ-ա-: ------------------ Ես Ձեզ ցույց կտամ: 0
Y---D-----s’----’-ktam Y__ D___ t_______ k___ Y-s D-e- t-’-y-s- k-a- ---------------------- Yes Dzez ts’uyts’ ktam
Ei, parem mõni teine kord. Ոչ----ե-ի---- - --ջոր- --գա-: Ո__ ա____ լ__ է հ_____ ա_____ Ո-, ա-ե-ի լ-վ է հ-ջ-ր- ա-գ-մ- ----------------------------- Ոչ, ավելի լավ է հաջորդ անգամ: 0
Vo-h-,-a-e-i-l-v-- ha--r----g-m V_____ a____ l__ e h_____ a____ V-c-’- a-e-i l-v e h-j-r- a-g-m ------------------------------- Voch’, aveli lav e hajord angam
Ootate te kedagi? Սպ--ո-՞մ եք--նչ--ր-մ-կ--: Ս_______ ե_ ի__ ո_ մ_____ Ս-ա-ո-՞- ե- ի-չ ո- մ-կ-ն- ------------------------- Սպասու՞մ եք ինչ որ մեկին: 0
Spa---- ye-’-inch- --r-me-in S______ y___ i____ v__ m____ S-a-u-m y-k- i-c-’ v-r m-k-n ---------------------------- Spasu՞m yek’ inch’ vor mekin
Jah, oma poiss-sõpra. Այո--ի- -նկերո-ը: Ա___ ի_ ը________ Ա-ո- ի- ը-կ-ր-ջ-: ----------------- Այո, իմ ընկերոջը: 0
A-o, im yn--rojy A___ i_ y_______ A-o- i- y-k-r-j- ---------------- Ayo, im ynkerojy
Sealt tagant ta tulebki! Ա-ա-ն----լ-ս-է: Ա__ ն_ գ____ է_ Ա-ա ն- գ-լ-ս է- --------------- Ահա նա գալիս է: 0
Ah---a-ga-i- e A__ n_ g____ e A-a n- g-l-s e -------------- Aha na galis e

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!