Vestmik

et Tegevused   »   hy գործունեություն

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [տասներեք]

13 [tasnerek’]

գործունեություն

[gortsuneut’yun]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Մա---- -՞նչ --ան-ւմ: Մ_____ ի___ է ա_____ Մ-ր-ա- ի-ն- է ա-ո-մ- -------------------- Մարթան ի՞նչ է անում: 0
Mart--n i՞nc-’----n-m M______ i_____ e a___ M-r-’-n i-n-h- e a-u- --------------------- Mart’an i՞nch’ e anum
Ta töötab büroos. Մ--թան -շ--տո---է--------ա-ու-: Մ_____ ա_______ է գ____________ Մ-ր-ա- ա-խ-տ-ւ- է գ-ա-ե-յ-կ-ւ-: ------------------------------- Մարթան աշխատում է գրասենյակում: 0
M-rt-a----h-h-tu--e ---s-n---um M______ a________ e g__________ M-r-’-n a-h-h-t-m e g-a-e-y-k-m ------------------------------- Mart’an ashkhatum e grasenyakum
Ta töötab arvutiga. Մար-----շխ-տ--- է -ա-ա--րգիչ--: Մ_____ ա_______ է հ____________ Մ-ր-ա- ա-խ-տ-ւ- է հ-մ-կ-ր-ի-ո-: ------------------------------- Մարթան աշխատում է համակարգիչով: 0
Ma-t’-- a-hkh--u--- ---akar--ch’-v M______ a________ e h_____________ M-r-’-n a-h-h-t-m e h-m-k-r-i-h-o- ---------------------------------- Mart’an ashkhatum e hamakargich’ov
Kus on Martha? ՈՒ-- է Մ-րթա-: Ո___ է Մ______ Ո-՞- է Մ-ր-ա-: -------------- ՈՒ՞ր է Մարթան: 0
U-r e------an U__ e M______ U-r e M-r-’-n ------------- U՞r e Mart’an
Kinos. Կինո-ո--: Կ________ Կ-ն-յ-ւ-: --------- Կինոյում: 0
K--o-um K______ K-n-y-m ------- Kinoyum
Ta vaatab filmi. Նա --լմ - ----ւ-: Ն_ ֆ___ է դ______ Ն- ֆ-լ- է դ-տ-ւ-: ----------------- Նա ֆիլմ է դիտում: 0
N--film - --tum N_ f___ e d____ N- f-l- e d-t-m --------------- Na film e ditum
Mida Peter teeb? Ի-նչ-- -նու- Պե---ը: Ի___ է ա____ Պ______ Ի-ն- է ա-ո-մ Պ-տ-ր-: -------------------- Ի՞նչ է անում Պետերը: 0
I՞-----e -n-m P-t-ry I_____ e a___ P_____ I-n-h- e a-u- P-t-r- -------------------- I՞nch’ e anum Petery
Ta õpib ülikoolis. Ն--սով------է--ա----արա-ում: Ն_ ս_______ է հ_____________ Ն- ս-վ-ր-ւ- է հ-մ-լ-ա-ա-ո-մ- ---------------------------- Նա սովորում է համալսարանում: 0
N--s--or-----h--al--r--um N_ s______ e h___________ N- s-v-r-m e h-m-l-a-a-u- ------------------------- Na sovorum e hamalsaranum
Ta õpib keeli. Նա ----րո-մ-- լ--ո-ներ: Ն_ ս_______ է լ________ Ն- ս-վ-ր-ւ- է լ-զ-ւ-ե-: ----------------------- Նա սովորում է լեզուներ: 0
Na-so--r-m-- --z--er N_ s______ e l______ N- s-v-r-m e l-z-n-r -------------------- Na sovorum e lezuner
Kus on Peter? Ո--տ-- է----երը: Ո_____ է Պ______ Ո-ր-ե- է Պ-տ-ր-: ---------------- Ո՞րտեղ է Պետերը: 0
V-՞-t-gh-- --te-y V_______ e P_____ V-՞-t-g- e P-t-r- ----------------- VO՞rtegh e Petery
Kohvikus. Սրճ-ր--ում: Ս__________ Ս-ճ-ր-ն-ւ-: ----------- Սրճարանում: 0
Srch-----m S_________ S-c-a-a-u- ---------- Srcharanum
Ta joob kohvi. Ն- --ւրճ-է --ում: Ն_ ս____ է խ_____ Ն- ս-ւ-ճ է խ-ո-մ- ----------------- Նա սուրճ է խմում: 0
N-----ch e -hmum N_ s____ e k____ N- s-r-h e k-m-m ---------------- Na surch e khmum
Kus nad käia armastavad? Ո--ր -- գ--ւմ դ-ւք հա-ույ---: Ո___ ե_ գ____ դ___ հ_________ Ո-՞- ե- գ-ո-մ դ-ւ- հ-ճ-ւ-ք-վ- ----------------------------- ՈՒ՞ր եք գնում դուք հաճույքով: 0
U՞--yek----u---uk’ -ac-u--’-v U__ y___ g___ d___ h_________ U-r y-k- g-u- d-k- h-c-u-k-o- ----------------------------- U՞r yek’ gnum duk’ hachuyk’ov
Kontsertidel. Հ-մե-գ: Հ______ Հ-մ-ր-: ------- Համերգ: 0
Hamerg H_____ H-m-r- ------ Hamerg
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Նր-նք-հ--ո-յք---ե-աժշտու---ւն-ե- լ---մ: Ն____ հ________ ե____________ ե_ լ_____ Ն-ա-ք հ-ճ-ւ-ք-վ ե-ա-շ-ո-թ-ո-ն ե- լ-ո-մ- --------------------------------------- Նրանք հաճույքով երաժշտություն են լսում: 0
N--n-’--------’-v --ra-h-htu-’--n -e--l--m N_____ h_________ y______________ y__ l___ N-a-k- h-c-u-k-o- y-r-z-s-t-t-y-n y-n l-u- ------------------------------------------ Nrank’ hachuyk’ov yerazhshtut’yun yen lsum
Kus nad käia ei armasta? Ո-՞- եք-գնո----չ-հ--ո-յքո-: Ո___ ե_ գ____ ո_ հ_________ Ո-՞- ե- գ-ո-մ ո- հ-ճ-ւ-ք-վ- --------------------------- ՈՒ՞ր եք գնում ոչ հաճույքով: 0
U՞r --k’-gnu- -och’-h--huy-’ov U__ y___ g___ v____ h_________ U-r y-k- g-u- v-c-’ h-c-u-k-o- ------------------------------ U՞r yek’ gnum voch’ hachuyk’ov
Diskoteegis. Դ-ս-----: Դ________ Դ-ս-ո-ե-: --------- Դիսկոտեկ: 0
Di----ek D_______ D-s-o-e- -------- Diskotek
Neile ei meeldi tantsida. Ն------ե- ----------ո--քով: Ն____ չ__ պ_____ հ_________ Ն-ա-ք չ-ն պ-ր-ւ- հ-ճ-ւ-ք-վ- --------------------------- Նրանք չեն պարում հաճույքով: 0
N-a--- -h-y----a--m --ch-yk’-v N_____ c_____ p____ h_________ N-a-k- c-’-e- p-r-m h-c-u-k-o- ------------------------------ Nrank’ ch’yen parum hachuyk’ov

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!