Vestmik

et midagi soovima   »   hy ինչ որ բան սիրել

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [յոթանասուն]

70 [yot’anasun]

ինչ որ բան սիրել

[inch’ vor ban sirel]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Ո-զ-ւ՞- եք---ե-: Ո______ ե_ ծ____ Ո-զ-ւ-մ ե- ծ-ե-: ---------------- ՈՒզու՞մ եք ծխել: 0
Uz-՞- y-k-----hel U____ y___ t_____ U-u-m y-k- t-k-e- ----------------- Uzu՞m yek’ tskhel
Kas te sooviksite tantsida? Ո---ւ----ք -----: Ո______ ե_ պ_____ Ո-զ-ւ-մ ե- պ-ր-լ- ----------------- ՈՒզու՞մ եք պարել: 0
Uz--m -ek’ -ar-l U____ y___ p____ U-u-m y-k- p-r-l ---------------- Uzu՞m yek’ parel
Kas te sooviksite jalutama minna? Ո-զ--՞մ--ք -բ-----: Ո______ ե_ զ_______ Ո-զ-ւ-մ ե- զ-ո-ն-լ- ------------------- ՈՒզու՞մ եք զբոսնել: 0
U-u՞- -e-’ -bosn-l U____ y___ z______ U-u-m y-k- z-o-n-l ------------------ Uzu՞m yek’ zbosnel
Ma sooviksin suitsetada. Ես--ւ---մ-եմ-ծ---: Ե_ ո_____ ե_ ծ____ Ե- ո-զ-ւ- ե- ծ-ե-: ------------------ Ես ուզում եմ ծխել: 0
Yes-------e- -s---l Y__ u___ y__ t_____ Y-s u-u- y-m t-k-e- ------------------- Yes uzum yem tskhel
Soovid sa sigaretti? Ծխա--տ ու---՞մ--ս: Ծ_____ ո______ ե__ Ծ-ա-ո- ո-զ-ւ-մ ե-: ------------------ Ծխախոտ ուզու՞մ ես: 0
T--hak-ot--z-՞m---s T________ u____ y__ T-k-a-h-t u-u-m y-s ------------------- Tskhakhot uzu՞m yes
Ta soovib tuld. Ն--վառ-չ-- ուզո-մ: Ն_ վ____ է ո______ Ն- վ-ռ-չ է ո-զ-ւ-: ------------------ Նա վառիչ է ուզում: 0
N---a----h’ e-u-um N_ v_______ e u___ N- v-r-i-h- e u-u- ------------------ Na varrich’ e uzum
Ma sooviksin midagi juua. Ն------որ --- է----ում խ---: Ն_ ի__ ո_ բ__ է ո_____ խ____ Ն- ի-չ ո- բ-ն է ո-զ-ւ- խ-ե-: ---------------------------- Նա ինչ որ բան է ուզում խմել: 0
Na-in-h--vor--a- --uz-m -h--l N_ i____ v__ b__ e u___ k____ N- i-c-’ v-r b-n e u-u- k-m-l ----------------------------- Na inch’ vor ban e uzum khmel
Ma sooviksin midagi süüa. Ե- ------ ե- ի-- ո- -ան-ու---: Ե_ ո_____ ե_ ի__ ո_ բ__ ո_____ Ե- ո-զ-ւ- ե- ի-չ ո- բ-ն ո-տ-լ- ------------------------------ Ես ուզում եմ ինչ որ բան ուտել: 0
Y------- --- --ch---or--an ---l Y__ u___ y__ i____ v__ b__ u___ Y-s u-u- y-m i-c-’ v-r b-n u-e- ------------------------------- Yes uzum yem inch’ vor ban utel
Ma sooviksin veidi puhata. Ե--ու-ո---ե- ----իչ-հ-նգ---ն-լ: Ե_ ո_____ ե_ մ_ ք__ հ__________ Ե- ո-զ-ւ- ե- մ- ք-չ հ-ն-ս-ա-ա-: ------------------------------- Ես ուզում եմ մի քիչ հանգստանալ: 0
Y-s--zu- --- m- k-ich- --ng-tanal Y__ u___ y__ m_ k_____ h_________ Y-s u-u- y-m m- k-i-h- h-n-s-a-a- --------------------------------- Yes uzum yem mi k’ich’ hangstanal
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ես ու--ւմ եմ---զ --- -ր---- հա-ցն--: Ե_ ո_____ ե_ Ձ__ ի__ ո_ բ__ հ_______ Ե- ո-զ-ւ- ե- Ձ-զ ի-չ ո- բ-ն հ-ր-ն-լ- ------------------------------------ Ես ուզում եմ Ձեզ ինչ որ բան հարցնել: 0
Y-s u--m ye---z-z inch’--or -an --rts-n-l Y__ u___ y__ D___ i____ v__ b__ h________ Y-s u-u- y-m D-e- i-c-’ v-r b-n h-r-s-n-l ----------------------------------------- Yes uzum yem Dzez inch’ vor ban harts’nel
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ես--ւ-ում--մ Ձ-զ ի----- -------րե-: Ե_ ո_____ ե_ Ձ__ ի__ ո_ բ__ խ______ Ե- ո-զ-ւ- ե- Ձ-զ ի-չ ո- բ-ն խ-դ-ե-: ----------------------------------- Ես ուզում եմ Ձեզ ինչ որ բան խնդրել: 0
Y-s u--m --m-Dze- inch--vor-ban -hn-rel Y__ u___ y__ D___ i____ v__ b__ k______ Y-s u-u- y-m D-e- i-c-’ v-r b-n k-n-r-l --------------------------------------- Yes uzum yem Dzez inch’ vor ban khndrel
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Ե- -ւ------- --զ---ա---ե-: Ե_ ո_____ ե_ Ձ__ հ________ Ե- ո-զ-ւ- ե- Ձ-զ հ-ա-ի-ե-: -------------------------- Ես ուզում եմ Ձեզ հրավիրել: 0
Yes u--m-y-m--zez-hra-i-el Y__ u___ y__ D___ h_______ Y-s u-u- y-m D-e- h-a-i-e- -------------------------- Yes uzum yem Dzez hravirel
Mida te soovite, palun? Նե-ե-եք,--՞-- -ք--ւ-ո-մ: Ն_______ ի___ ե_ ո______ Ն-ր-ց-ք- ի-ն- ե- ո-զ-ւ-: ------------------------ Ներեցեք, ի՞նչ եք ուզում: 0
Nerets-y-k’,--՞nch’-ye-- -zum N___________ i_____ y___ u___ N-r-t-’-e-’- i-n-h- y-k- u-u- ----------------------------- Nerets’yek’, i՞nch’ yek’ uzum
Soovite te kohvi? Սո--ճ ----ւ՞- --: Ս____ ո______ ե__ Ս-ւ-ճ ո-զ-ւ-մ ե-: ----------------- Սուրճ ուզու՞մ եք: 0
Surc- uzu-- y--’ S____ u____ y___ S-r-h u-u-m y-k- ---------------- Surch uzu՞m yek’
Või soovite te pigem teed? Թ------լ- լավ ---եյ: Թ__ ա____ լ__ է թ___ Թ-՞ ա-ե-ի լ-վ է թ-յ- -------------------- Թե՞ ավելի լավ է թեյ: 0
T’y-- -v--i la--- ----y T____ a____ l__ e t____ T-y-՞ a-e-i l-v e t-y-y ----------------------- T’ye՞ aveli lav e t’yey
Me soovime koju sõita. Մ-ն---ւ--ւ- --ք --ւն-գնալ: Մ___ ո_____ ե__ տ___ գ____ Մ-ն- ո-զ-ւ- ե-ք տ-ւ- գ-ա-: -------------------------- Մենք ուզում ենք տուն գնալ: 0
M-n-- uz-- ----- --n---al M____ u___ y____ t__ g___ M-n-’ u-u- y-n-’ t-n g-a- ------------------------- Menk’ uzum yenk’ tun gnal
Soovite te taksot? Տաք---ո--ու՞- --: Տ____ ո______ ե__ Տ-ք-ի ո-զ-ւ-մ ե-: ----------------- Տաքսի ուզու՞մ եք: 0
Tak’-i---u-m---k’ T_____ u____ y___ T-k-s- u-u-m y-k- ----------------- Tak’si uzu՞m yek’
Nad soovivad helistada. Ն---ք --զու---- զ--գա---ե-: Ն____ ո_____ ե_ զ__________ Ն-ա-ք ո-զ-ւ- ե- զ-ն-ա-ա-ե-: --------------------------- Նրանք ուզում են զանգահարել: 0
Nr-n-- -z-m---n---n----r-l N_____ u___ y__ z_________ N-a-k- u-u- y-n z-n-a-a-e- -------------------------- Nrank’ uzum yen zangaharel

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.