Vestmik

et Tuttavaks saama   »   hy ծանոթանալ

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [երեք]

3 [yerek’]

ծանոթանալ

tsanot’anal

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Tere! Ո----յ-! Ո_______ Ո-ջ-ւ-ն- -------- Ողջույն! 0
V-g--u-n! V________ V-g-j-y-! --------- Voghjuyn!
Tere päevast! Բա-ի օ-! Բ___ օ__ Բ-ր- օ-! -------- Բարի օր! 0
Bari --! B___ o__ B-r- o-! -------- Bari or!
Kuidas läheb? Ո՞նց --: --չպ--ս--ս: Ո___ ե__ Ի______ ե__ Ո-ն- ե-: Ի-չ-ե-ս ե-: -------------------- Ո՞նց ես: Ինչպե՞ս ես: 0
VO---s’-ye---n---p-՞--yes V______ y__ I________ y__ V-՞-t-’ y-s I-c-’-e-s y-s ------------------------- VO՞nts’ yes Inch’pe՞s yes
Tulete te Euroopast? Դ--ք --րոպա-ից ե-ք: Դ___ Ե________ ե___ Դ-ւ- Ե-ր-պ-յ-ց ե-ք- ------------------- Դուք Եվրոպայից ե՞ք: 0
D-k- Y-----ay--s- ye-k’ D___ Y___________ y____ D-k- Y-v-o-a-i-s- y-՞-’ ----------------------- Duk’ Yevropayits’ ye՞k’
Tulete te Ameerikast? Դ-ւք-Ա-երի------ե՞ք: Դ___ Ա_________ ե___ Դ-ւ- Ա-ե-ի-ա-ի- ե-ք- -------------------- Դուք Ամերիկայից ե՞ք: 0
D-k- A-er-kayits- ye-k’ D___ A___________ y____ D-k- A-e-i-a-i-s- y-՞-’ ----------------------- Duk’ Amerikayits’ ye՞k’
Tulete te Aasiast? Դո-ք--սիայ----՞-: Դ___ Ա______ ե___ Դ-ւ- Ա-ի-յ-ց ե-ք- ----------------- Դուք Ասիայից ե՞ք: 0
Duk’ A--ayit-- ye-k’ D___ A________ y____ D-k- A-i-y-t-’ y-՞-’ -------------------- Duk’ Asiayits’ ye՞k’
Millises hotellis te peatute? Ո՞ր-հյ---ա-ոց-ւմ -ք-Դ--- --ր-ւ-: Ո__ հ___________ ե_ Դ___ ա______ Ո-ր հ-ո-ր-ն-ց-ւ- ե- Դ-ւ- ա-ր-ւ-: -------------------------------- Ո՞ր հյուրանոցում եք Դուք ապրում: 0
V-՞r -yu-ano------yek--D-k---pr-m V___ h___________ y___ D___ a____ V-՞- h-u-a-o-s-u- y-k- D-k- a-r-m --------------------------------- VO՞r hyuranots’um yek’ Duk’ aprum
Kui kaua te siin juba olete? Ինչ--՞ն -ամա----է- -----ստե- ե-: Ի______ ժ______ է_ ո_ ա_____ ե__ Ի-չ-ա-ն ժ-մ-ն-կ է- ո- ա-ս-ե- ե-: -------------------------------- Ինչքա՞ն ժամանակ է, որ այստեղ եք: 0
Inch’k’a-n---a-a-ak e---o- a-s--g- y--’ I_________ z_______ e_ v__ a______ y___ I-c-’-’-՞- z-a-a-a- e- v-r a-s-e-h y-k- --------------------------------------- Inch’k’a՞n zhamanak e, vor aystegh yek’
Kui kauaks te jääte? Ի-չքա-ն ժա--նա- --ն-ք -յստեղ: Ի______ ժ______ կ____ ա______ Ի-չ-ա-ն ժ-մ-ն-կ կ-ն-ք ա-ս-ե-: ----------------------------- Ինչքա՞ն ժամանակ կմնաք այստեղ: 0
In--’k’a-n-----ana- kmnak’ --s-egh I_________ z_______ k_____ a______ I-c-’-’-՞- z-a-a-a- k-n-k- a-s-e-h ---------------------------------- Inch’k’a՞n zhamanak kmnak’ aystegh
Kas teile meeldib siin? Ձե- ----ր-է ------այ--ե-: Ձ__ դ____ է գ____ ա______ Ձ-զ դ-ւ-ր է գ-լ-ս ա-ս-ե-: ------------------------- Ձեզ դու՞ր է գալիս այստեղ: 0
Dz-z--u՞r e g-l---a--tegh D___ d___ e g____ a______ D-e- d-՞- e g-l-s a-s-e-h ------------------------- Dzez du՞r e galis aystegh
Olete te siin puhkusel? Ձ-ր--ր-ակ---դ--ա-ս-ե՞-----ա----ց---մ Ձ__ ա_________ ա______ ե_ ա_________ Ձ-ր ա-ձ-կ-ւ-դ- ա-ս-ե-ղ ե- ա-ց-ա-ն-ւ- ------------------------------------ Ձեր արձակուրդն այստե՞ղ եք անցկացնում 0
D-er -r--a--rd- -yst-՞gh y-k- -n----------m D___ a_________ a_______ y___ a____________ D-e- a-d-a-u-d- a-s-e-g- y-k- a-t-’-a-s-n-m ------------------------------------------- Dzer ardzakurdn ayste՞gh yek’ ants’kats’num
Külastage mind kunagi! Ա-ցել-ք ինձ! Ա______ ի___ Ա-ց-լ-ք ի-ձ- ------------ Այցելեք ինձ! 0
Ay-----l-----ndz! A__________ i____ A-t-’-e-e-’ i-d-! ----------------- Ayts’yelek’ indz!
Siin on minu aadress. Ս--ի- -ա--ե- է: Ս_ ի_ հ_____ է_ Ս- ի- հ-ս-ե- է- --------------- Սա իմ հասցեն է: 0
Sa im--ast--y-- e S_ i_ h________ e S- i- h-s-s-y-n e ----------------- Sa im hasts’yen e
Kas näeme homme? Կտ--ն--՞-ք--ա--: Կ_________ վ____ Կ-ե-ն-ե-ն- վ-ղ-: ---------------- Կտեսնվե՞նք վաղը: 0
Kt-s---՞nk--va-hy K__________ v____ K-e-n-e-n-’ v-g-y ----------------- Ktesnve՞nk’ vaghy
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ցավ--մ-եմ, բայց--աղ- ուր-- պ-ա---- -ւն--: Ց_____ ե__ բ___ վ___ ո____ պ______ ո_____ Ց-վ-ւ- ե-, բ-յ- վ-ղ- ո-ր-շ պ-ա-ն-ր ո-ն-մ- ----------------------------------------- Ցավում եմ, բայց վաղը ուրիշ պլաններ ունեմ: 0
Ts--v-m--em---ay--- --ghy------ pl-nner --em T______ y___ b_____ v____ u____ p______ u___ T-’-v-m y-m- b-y-s- v-g-y u-i-h p-a-n-r u-e- -------------------------------------------- Ts’avum yem, bayts’ vaghy urish planner unem
Hüvasti! Ցտե-ո----ւն! Ց___________ Ց-ե-ո-թ-ո-ն- ------------ Ցտեսություն! 0
T-’-es--’---! T____________ T-’-e-u-’-u-! ------------- Ts’tesut’yun!
Nägemiseni! Ցտե--ւթ-ուն! Ց___________ Ց-ե-ո-թ-ո-ն- ------------ Ցտեսություն! 0
T---e---’-u-! T____________ T-’-e-u-’-u-! ------------- Ts’tesut’yun!
Varsti näeme! Առայ--! Ա______ Ա-ա-ժ-! ------- Առայժմ! 0
A-------! A________ A-r-y-h-! --------- Arrayzhm!

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!