Vestmik

et Tegevused   »   lv Darbības

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [trīspadsmit]

Darbības

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Ko d--- -a-t-? K_ d___ M_____ K- d-r- M-r-a- -------------- Ko dara Marta? 0
Ta töötab büroos. V-ņa -----ā-bi----. V___ s_____ b______ V-ņ- s-r-d- b-r-j-. ------------------- Viņa strādā birojā. 0
Ta töötab arvutiga. V--- st--dā-p-e d--or-. V___ s_____ p__ d______ V-ņ- s-r-d- p-e d-t-r-. ----------------------- Viņa strādā pie datora. 0
Kus on Martha? Kur i--Ma---? K__ i_ M_____ K-r i- M-r-a- ------------- Kur ir Marta? 0
Kinos. Kin-. K____ K-n-. ----- Kino. 0
Ta vaatab filmi. Viņa skatā- f-l--. V___ s_____ f_____ V-ņ- s-a-ā- f-l-u- ------------------ Viņa skatās filmu. 0
Mida Peter teeb? Ko---ra -ē-e---? K_ d___ P_______ K- d-r- P-t-r-s- ---------------- Ko dara Pēteris? 0
Ta õpib ülikoolis. Viņš ---d--uni-e--i--tē. V___ s____ u____________ V-ņ- s-u-ē u-i-e-s-t-t-. ------------------------ Viņš studē universitātē. 0
Ta õpib keeli. Viņš stud- -----a-. V___ s____ v_______ V-ņ- s-u-ē v-l-d-s- ------------------- Viņš studē valodas. 0
Kus on Peter? K-r--r --te-is? K__ i_ P_______ K-r i- P-t-r-s- --------------- Kur ir Pēteris? 0
Kohvikus. Kafe-n-c-. K_________ K-f-j-ī-ā- ---------- Kafejnīcā. 0
Ta joob kohvi. V-ņ--d--r-ka--ju. V___ d___ k______ V-ņ- d-e- k-f-j-. ----------------- Viņš dzer kafiju. 0
Kus nad käia armastavad? Kur-----i-l-bprāt-ie-? K___ v___ l______ i___ K-r- v-ņ- l-b-r-t i-t- ---------------------- Kurp viņi labprāt iet? 0
Kontsertidel. Uz--on-e-t-. U_ k________ U- k-n-e-t-. ------------ Uz koncertu. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Viņ- lab---t -l-u-ās m-ziku. V___ l______ k______ m______ V-ņ- l-b-r-t k-a-s-s m-z-k-. ---------------------------- Viņi labprāt klausās mūziku. 0
Kus nad käia ei armasta? K----v--i i-t----abp-āt? K___ v___ i__ n_________ K-r- v-ņ- i-t n-l-b-r-t- ------------------------ Kurp viņi iet nelabprāt? 0
Diskoteegis. U--di-ko--k-. U_ d_________ U- d-s-o-ē-u- ------------- Uz diskotēku. 0
Neile ei meeldi tantsida. V--i---jo --lab-r--. V___ d___ n_________ V-ņ- d-j- n-l-b-r-t- -------------------- Viņi dejo nelabprāt. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!