Vestmik

et Tegevused   »   af Aktiwiteite

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [dertien]

Aktiwiteite

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? W-t-doen-/ maak--ar---? W__ d___ / m___ M______ W-t d-e- / m-a- M-r-h-? ----------------------- Wat doen / maak Martha? 0
Ta töötab büroos. Sy-w-rk o- ka--o--. S_ w___ o_ k_______ S- w-r- o- k-n-o-r- ------------------- Sy werk op kantoor. 0
Ta töötab arvutiga. S--w--- ---’- r-k--a-r. S_ w___ o_ ’_ r________ S- w-r- o- ’- r-k-n-a-. ----------------------- Sy werk op ’n rekenaar. 0
Kus on Martha? W--- -- M---h-? W___ i_ M______ W-a- i- M-r-h-? --------------- Waar is Martha? 0
Kinos. In--ie --o-koo-. I_ d__ b________ I- d-e b-o-k-o-. ---------------- In die bioskoop. 0
Ta vaatab filmi. S- --- -- r--p--n-. S_ k__ ’_ r________ S- k-k ’- r-l-r-n-. ------------------- Sy kyk ’n rolprent. 0
Mida Peter teeb? Wa--d--n Pete-? W__ d___ P_____ W-t d-e- P-t-r- --------------- Wat doen Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. H--st--ee--by --- u-i-e-si---t. H_ s______ b_ d__ u____________ H- s-u-e-r b- d-e u-i-e-s-t-i-. ------------------------------- Hy studeer by die universiteit. 0
Ta õpib keeli. Hy s-----r --l-. H_ s______ t____ H- s-u-e-r t-l-. ---------------- Hy studeer tale. 0
Kus on Peter? W-a- -- Pe--r? W___ i_ P_____ W-a- i- P-t-r- -------------- Waar is Peter? 0
Kohvikus. In d-e-k----. I_ d__ k_____ I- d-e k-f-e- ------------- In die kafee. 0
Ta joob kohvi. H- dr-----off--. H_ d____ k______ H- d-i-k k-f-i-. ---------------- Hy drink koffie. 0
Kus nad käia armastavad? W-a-h-en ga-n---l-e g----? W_______ g___ h____ g_____ W-a-h-e- g-a- h-l-e g-a-g- -------------------------- Waarheen gaan hulle graag? 0
Kontsertidel. N- ---k--s-r-. N_ ’_ k_______ N- ’- k-n-e-t- -------------- Na ’n konsert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. H---- l-i-te- gra-g -usi-k. H____ l______ g____ m______ H-l-e l-i-t-r g-a-g m-s-e-. --------------------------- Hulle luister graag musiek. 0
Kus nad käia ei armasta? Waarh-----a-n ------ni---raag-n--? W_______ g___ h____ n__ g____ n___ W-a-h-e- g-a- h-l-e n-e g-a-g n-e- ---------------------------------- Waarheen gaan hulle nie graag nie? 0
Diskoteegis. Na---e--i-ko. N_ d__ d_____ N- d-e d-s-o- ------------- Na die disko. 0
Neile ei meeldi tantsida. Hu-l---an----e -r--- -ie. H____ d___ n__ g____ n___ H-l-e d-n- n-e g-a-g n-e- ------------------------- Hulle dans nie graag nie. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!