Vestmik

et Tegevused   »   eo Agadoj

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [dek tri]

Agadoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? K-o-----t- fa---? K___ M____ f_____ K-o- M-r-a f-r-s- ----------------- Kion Marta faras? 0
Ta töötab büroos. Ŝ- -a-ora- ------ce-o. Ŝ_ l______ e_ o_______ Ŝ- l-b-r-s e- o-i-e-o- ---------------------- Ŝi laboras en oficejo. 0
Ta töötab arvutiga. Ŝ- -ab-----ĉe k-m---il-. Ŝ_ l______ ĉ_ k_________ Ŝ- l-b-r-s ĉ- k-m-u-i-o- ------------------------ Ŝi laboras ĉe komputilo. 0
Kus on Martha? Ki- Ma--- --tas? K__ M____ e_____ K-e M-r-a e-t-s- ---------------- Kie Marta estas? 0
Kinos. E---a--in-jo. E_ l_ k______ E- l- k-n-j-. ------------- En la kinejo. 0
Ta vaatab filmi. Ŝ--spekta--f--mon. Ŝ_ s______ f______ Ŝ- s-e-t-s f-l-o-. ------------------ Ŝi spektas filmon. 0
Mida Peter teeb? Ki-----tro-f-ras? K___ P____ f_____ K-o- P-t-o f-r-s- ----------------- Kion Petro faras? 0
Ta õpib ülikoolis. P-tro stu-a- ĉe -a -n---rs--a--. P____ s_____ ĉ_ l_ u____________ P-t-o s-u-a- ĉ- l- u-i-e-s-t-t-. -------------------------------- Petro studas ĉe la universitato. 0
Ta õpib keeli. L------as l-ngvo--. L_ s_____ l________ L- s-u-a- l-n-v-j-. ------------------- Li studas lingvojn. 0
Kus on Peter? K-e--e-r- -----? K__ P____ e_____ K-e P-t-o e-t-s- ---------------- Kie Petro estas? 0
Kohvikus. En-la-ka--jo. E_ l_ k______ E- l- k-f-j-. ------------- En la kafejo. 0
Ta joob kohvi. L----i--a-------. L_ t______ k_____ L- t-i-k-s k-f-n- ----------------- Li trinkas kafon. 0
Kus nad käia armastavad? K----i---ŝa-a--i-i? K___ i__ ŝ____ i___ K-e- i-i ŝ-t-s i-i- ------------------- Kien ili ŝatas iri? 0
Kontsertidel. Al la----c--t-. A_ l_ k________ A- l- k-n-e-t-. --------------- Al la koncerto. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Ili --t-- a-s-u-t- -u-i--n. I__ ŝ____ a_______ m_______ I-i ŝ-t-s a-s-u-t- m-z-k-n- --------------------------- Ili ŝatas aŭskulti muzikon. 0
Kus nad käia ei armasta? K----ili--- -atas--r-? K___ i__ n_ ŝ____ i___ K-e- i-i n- ŝ-t-s i-i- ---------------------- Kien ili ne ŝatas iri? 0
Diskoteegis. Al -- ---k-tek-. A_ l_ d_________ A- l- d-s-o-e-o- ---------------- Al la diskoteko. 0
Neile ei meeldi tantsida. Il---- ŝa-a- d--ci. I__ n_ ŝ____ d_____ I-i n- ŝ-t-s d-n-i- ------------------- Ili ne ŝatas danci. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!