Vestmik

et Tegevused   »   it Attività

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [tredici]

Attività

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Ch--c--- --------a? C__ c___ f_ M______ C-e c-s- f- M-r-h-? ------------------- Che cosa fa Martha? 0
Ta töötab büroos. Lavora i- u-fi-i-. L_____ i_ u_______ L-v-r- i- u-f-c-o- ------------------ Lavora in ufficio. 0
Ta töötab arvutiga. La-ora ----o------. L_____ a_ c________ L-v-r- a- c-m-u-e-. ------------------- Lavora al computer. 0
Kus on Martha? Do------rth-? D____ M______ D-v-è M-r-h-? ------------- Dov’è Martha? 0
Kinos. Al cinem-. A_ c______ A- c-n-m-. ---------- Al cinema. 0
Ta vaatab filmi. G-ar-a u----lm. G_____ u_ f____ G-a-d- u- f-l-. --------------- Guarda un film. 0
Mida Peter teeb? C-e -o-- -a---t-r? C__ c___ f_ P_____ C-e c-s- f- P-t-r- ------------------ Che cosa fa Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. St---a-all-uni--r--tà. S_____ a______________ S-u-i- a-l-u-i-e-s-t-. ---------------------- Studia all’università. 0
Ta õpib keeli. Studi--l-ng--. S_____ l______ S-u-i- l-n-u-. -------------- Studia lingue. 0
Kus on Peter? D---è----er? D____ P_____ D-v-è P-t-r- ------------ Dov’è Peter? 0
Kohvikus. A---a-. A_ b___ A- b-r- ------- Al bar. 0
Ta joob kohvi. B--- -n -af-è. B___ u_ c_____ B-v- u- c-f-è- -------------- Beve un caffè. 0
Kus nad käia armastavad? Do-e - -o-- p--c--------? D___ a l___ p____ a______ D-v- a l-r- p-a-e a-d-r-? ------------------------- Dove a loro piace andare? 0
Kontsertidel. Al--on--r-o. A_ c________ A- c-n-e-t-. ------------ Al concerto. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. G-i-p-ace----olt-re l- mu-i--. G__ p____ a________ l_ m______ G-i p-a-e a-c-l-a-e l- m-s-c-. ------------------------------ Gli piace ascoltare la musica. 0
Kus nad käia ei armasta? D-v- n-- v-n-- -o--n--e-i? D___ n__ v____ v__________ D-v- n-n v-n-o v-l-n-i-r-? -------------------------- Dove non vanno volentieri? 0
Diskoteegis. I- di---tec-. I_ d_________ I- d-s-o-e-a- ------------- In discoteca. 0
Neile ei meeldi tantsida. Non---- ----lo-o p--ce---ll---. N__ g__ / a l___ p____ b_______ N-n g-i / a l-r- p-a-e b-l-a-e- ------------------------------- Non gli / a loro piace ballare. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!