Vestmik

et Tegevused   »   de Tätigkeiten

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [dreizehn]

Tätigkeiten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? W-s ma--t-Ma--h-? W__ m____ M______ W-s m-c-t M-r-h-? ----------------- Was macht Martha? 0
Ta töötab büroos. S-- ar--itet im ---o. S__ a_______ i_ B____ S-e a-b-i-e- i- B-r-. --------------------- Sie arbeitet im Büro. 0
Ta töötab arvutiga. S-- a--e-t-- -m--o-p----. S__ a_______ a_ C________ S-e a-b-i-e- a- C-m-u-e-. ------------------------- Sie arbeitet am Computer. 0
Kus on Martha? W---st--a-t-a? W_ i__ M______ W- i-t M-r-h-? -------------- Wo ist Martha? 0
Kinos. I---ino. I_ K____ I- K-n-. -------- Im Kino. 0
Ta vaatab filmi. Si- s--a-----ch-e---n--i-----. S__ s_____ s___ e____ F___ a__ S-e s-h-u- s-c- e-n-n F-l- a-. ------------------------------ Sie schaut sich einen Film an. 0
Mida Peter teeb? Wa- ma----Pe-er? W__ m____ P_____ W-s m-c-t P-t-r- ---------------- Was macht Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. E----u-i--t a--de---n-------ä-. E_ s_______ a_ d__ U___________ E- s-u-i-r- a- d-r U-i-e-s-t-t- ------------------------------- Er studiert an der Universität. 0
Ta õpib keeli. E- s---ie-- -pra-h--. E_ s_______ S________ E- s-u-i-r- S-r-c-e-. --------------------- Er studiert Sprachen. 0
Kus on Peter? Wo-i----e--r? W_ i__ P_____ W- i-t P-t-r- ------------- Wo ist Peter? 0
Kohvikus. Im-C-f-. I_ C____ I- C-f-. -------- Im Café. 0
Ta joob kohvi. Er--rinkt--af---. E_ t_____ K______ E- t-i-k- K-f-e-. ----------------- Er trinkt Kaffee. 0
Kus nad käia armastavad? W--in g--e----e ----? W____ g____ s__ g____ W-h-n g-h-n s-e g-r-? --------------------- Wohin gehen sie gern? 0
Kontsertidel. I-- ---zer-. I__ K_______ I-s K-n-e-t- ------------ Ins Konzert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Si---ör-- --r--Mu-i-. S__ h____ g___ M_____ S-e h-r-n g-r- M-s-k- --------------------- Sie hören gern Musik. 0
Kus nad käia ei armasta? W--i--ge--n-si- --ch--ge-n? W____ g____ s__ n____ g____ W-h-n g-h-n s-e n-c-t g-r-? --------------------------- Wohin gehen sie nicht gern? 0
Diskoteegis. I---i- ---c-. I_ d__ D_____ I- d-e D-s-o- ------------- In die Disco. 0
Neile ei meeldi tantsida. S-e -a--en --c----e-n. S__ t_____ n____ g____ S-e t-n-e- n-c-t g-r-. ---------------------- Sie tanzen nicht gern. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!