Vestmik

et Tegevused   »   kk Іс-әрекет түрлері

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [он үш]

13 [on üş]

Іс-әрекет түрлері

[Is-äreket türleri]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? М---а --мен-ай-а-ыс-д-? М____ н____ а__________ М-р-а н-м-н а-н-л-с-д-? ----------------------- Марта немен айналысады? 0
M--t--ne-en--y-a-ı-a--? M____ n____ a__________ M-r-a n-m-n a-n-l-s-d-? ----------------------- Marta nemen aynalısadı?
Ta töötab büroos. О--к-ң-е-- ж--ы- --т-йд-. О_ к______ ж____ і_______ О- к-ң-е-е ж-м-с і-т-й-і- ------------------------- Ол кеңседе жұмыс істейді. 0
O- k--s--- j--ıs -steyd-. O_ k______ j____ i_______ O- k-ñ-e-e j-m-s i-t-y-i- ------------------------- Ol keñsede jumıs isteydi.
Ta töötab arvutiga. Ол-к-мпью-ер-ен жұм---і-т--д-. О_ к___________ ж____ і_______ О- к-м-ь-т-р-е- ж-м-с і-т-й-і- ------------------------------ Ол компьютермен жұмыс істейді. 0
Ol -o-py-term-- -u-ıs-i--e--i. O_ k___________ j____ i_______ O- k-m-y-t-r-e- j-m-s i-t-y-i- ------------------------------ Ol kompyutermen jumıs isteydi.
Kus on Martha? М--та--а-д-? М____ қ_____ М-р-а қ-й-а- ------------ Марта қайда? 0
M-rta--ayda? M____ q_____ M-r-a q-y-a- ------------ Marta qayda?
Kinos. К-н--а. К______ К-н-д-. ------- Кинода. 0
Kï-oda. K______ K-n-d-. ------- Kïnoda.
Ta vaatab filmi. О- --льм --р-- --ы-. О_ ф____ к____ о____ О- ф-л-м к-р-п о-ы-. -------------------- Ол фильм көріп отыр. 0
Ol ---m-kör-p --ır. O_ f___ k____ o____ O- f-l- k-r-p o-ı-. ------------------- Ol fïlm körip otır.
Mida Peter teeb? Пет-р -ем----йн--ысад-? П____ н____ а__________ П-т-р н-м-н а-н-л-с-д-? ----------------------- Петер немен айналысады? 0
Pe-er n---- ayn-l-sa-ı? P____ n____ a__________ P-t-r n-m-n a-n-l-s-d-? ----------------------- Peter nemen aynalısadı?
Ta õpib ülikoolis. Ол--нивер-и-ет-е -қи-ы. О_ у____________ о_____ О- у-и-е-с-т-т-е о-и-ы- ----------------------- Ол университетте оқиды. 0
O- wnïv-r--te-t-----dı. O_ w____________ o_____ O- w-ï-e-s-t-t-e o-ï-ı- ----------------------- Ol wnïversïtette oqïdı.
Ta õpib keeli. Ол--і- ------ді. О_ т__ ү________ О- т-л ү-р-н-д-. ---------------- Ол тіл үйренеді. 0
Ol--i--ü-r-ne-i. O_ t__ ü________ O- t-l ü-r-n-d-. ---------------- Ol til üyrenedi.
Kus on Peter? П---р қ-йда? П____ қ_____ П-т-р қ-й-а- ------------ Петер қайда? 0
P---r-q---a? P____ q_____ P-t-r q-y-a- ------------ Peter qayda?
Kohvikus. Ка-ед-. К______ К-ф-д-. ------- Кафеде. 0
Ka--de. K______ K-f-d-. ------- Kafede.
Ta joob kohvi. О- -офе-іш-п---ы-. О_ к___ і___ о____ О- к-ф- і-і- о-ы-. ------------------ Ол кофе ішіп отыр. 0
O- ko-e--ş-p--t--. O_ k___ i___ o____ O- k-f- i-i- o-ı-. ------------------ Ol kofe işip otır.
Kus nad käia armastavad? Олар----д---------ы-ұ--т-ды? О___ қ____ б_______ ұ_______ О-а- қ-й-а б-р-а-д- ұ-а-а-ы- ---------------------------- Олар қайда барғанды ұнатады? 0
Ola- qa--- barğand- --a-a-ı? O___ q____ b_______ u_______ O-a- q-y-a b-r-a-d- u-a-a-ı- ---------------------------- Olar qayda barğandı unatadı?
Kontsertidel. К-н-----е. К_________ К-н-е-т-е- ---------- Концертке. 0
K-nc-rt--. K_________ K-n-e-t-e- ---------- Koncertke.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. О--р му-ы-- -ыңдағ-н-ы-ұн---д-. О___ м_____ т_________ ұ_______ О-а- м-з-к- т-ң-а-а-д- ұ-а-а-ы- ------------------------------- Олар музыка тыңдағанды ұнатады. 0
Olar -w--k---ı-da-a----una----. O___ m_____ t_________ u_______ O-a- m-z-k- t-ñ-a-a-d- u-a-a-ı- ------------------------------- Olar mwzıka tıñdağandı unatadı.
Kus nad käia ei armasta? Ол---қай---барғ---ы -натп-йд-? О___ қ____ б_______ ұ_________ О-а- қ-й-а б-р-а-д- ұ-а-п-й-ы- ------------------------------ Олар қайда барғанды ұнатпайды? 0
Ol-r-q-yda ---ğ-n-- unatpay-ı? O___ q____ b_______ u_________ O-a- q-y-a b-r-a-d- u-a-p-y-ı- ------------------------------ Olar qayda barğandı unatpaydı?
Diskoteegis. Д---о-екаға. Д___________ Д-с-о-е-а-а- ------------ Дискотекаға. 0
D-s---e-ağa. D___________ D-s-o-e-a-a- ------------ Dïskotekağa.
Neile ei meeldi tantsida. О-----ил--ен-і--натп-йды. О___ б________ ұ_________ О-а- б-л-г-н-і ұ-а-п-й-ы- ------------------------- Олар билегенді ұнатпайды. 0
O-a- bï---en-i u-at-a---. O___ b________ u_________ O-a- b-l-g-n-i u-a-p-y-ı- ------------------------- Olar bïlegendi unatpaydı.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!