Vestmik

et Tegevused   »   id Aktivitas

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [tiga belas]

Aktivitas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Ap---e--r-a-- M-rt-a? A__ p________ M______ A-a p-k-r-a-n M-r-h-? --------------------- Apa pekerjaan Martha? 0
Ta töötab büroos. D-a beke--a-d--k--tor. D__ b______ d_ k______ D-a b-k-r-a d- k-n-o-. ---------------------- Dia bekerja di kantor. 0
Ta töötab arvutiga. Di- bek--ja--------k-mpu-er. D__ b______ d_____ k________ D-a b-k-r-a d-n-a- k-m-u-e-. ---------------------------- Dia bekerja dengan komputer. 0
Kus on Martha? D- -a-- M-rt-a? D_ m___ M______ D- m-n- M-r-h-? --------------- Di mana Martha? 0
Kinos. D--b-os-o-. D_ b_______ D- b-o-k-p- ----------- Di bioskop. 0
Ta vaatab filmi. Dia se-ang-----------ilm. D__ s_____ m_______ f____ D-a s-d-n- m-n-n-o- f-l-. ------------------------- Dia sedang menonton film. 0
Mida Peter teeb? Apa-akti-i-a--P-te-? A__ a________ P_____ A-a a-t-v-t-s P-t-r- -------------------- Apa aktivitas Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. Di---e-aj-r di--n--er---a-. D__ b______ d_ u___________ D-a b-l-j-r d- u-i-e-s-t-s- --------------------------- Dia belajar di universitas. 0
Ta õpib keeli. D-- be---a--bah--a. D__ b______ b______ D-a b-l-j-r b-h-s-. ------------------- Dia belajar bahasa. 0
Kus on Peter? Di --n----te-? D_ m___ P_____ D- m-n- P-t-r- -------------- Di mana Peter? 0
Kohvikus. Di-kafe-aria. D_ k_________ D- k-f-t-r-a- ------------- Di kafetaria. 0
Ta joob kohvi. D-a----um kopi. D__ m____ k____ D-a m-n-m k-p-. --------------- Dia minum kopi. 0
Kus nad käia armastavad? Me-eka su-a --r---ke man-? M_____ s___ p____ k_ m____ M-r-k- s-k- p-r-i k- m-n-? -------------------------- Mereka suka pergi ke mana? 0
Kontsertidel. Ke-k-ns--. K_ k______ K- k-n-e-. ---------- Ke konser. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Me-e-- -e-ang-----engarka---u---. M_____ s_____ m___________ m_____ M-r-k- s-n-n- m-n-e-g-r-a- m-s-k- --------------------------------- Mereka senang mendengarkan musik. 0
Kus nad käia ei armasta? M--------dak---ka--er----e -ana? M_____ t____ s___ p____ k_ m____ M-r-k- t-d-k s-k- p-r-i k- m-n-? -------------------------------- Mereka tidak suka pergi ke mana? 0
Diskoteegis. K---i-ko--k. K_ d________ K- d-s-o-e-. ------------ Ke diskotek. 0
Neile ei meeldi tantsida. M-re-----dak -uka berdans-. M_____ t____ s___ b________ M-r-k- t-d-k s-k- b-r-a-s-. --------------------------- Mereka tidak suka berdansa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!