Vestmik

et Tegevused   »   ru Виды деятельности

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [тринадцать]

13 [trinadtsatʹ]

Виды деятельности

[Vidy deyatelʹnosti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Че--------е-с- ---та? Чем занимается Марта? Ч-м з-н-м-е-с- М-р-а- --------------------- Чем занимается Марта? 0
C--m ----may-ts-------a? Chem zanimayetsya Marta? C-e- z-n-m-y-t-y- M-r-a- ------------------------ Chem zanimayetsya Marta?
Ta töötab büroos. Он--р-бо--ет ---фис-. Она работает в офисе. О-а р-б-т-е- в о-и-е- --------------------- Она работает в офисе. 0
O-a rabo--y-----o--se. Ona rabotayet v ofise. O-a r-b-t-y-t v o-i-e- ---------------------- Ona rabotayet v ofise.
Ta töötab arvutiga. О-а------а----- компью-ере. Она работает на компьютере. О-а р-б-т-е- н- к-м-ь-т-р-. --------------------------- Она работает на компьютере. 0
Ona -ab--ayet n- kom--yute-e. Ona rabotayet na kompʹyutere. O-a r-b-t-y-t n- k-m-ʹ-u-e-e- ----------------------------- Ona rabotayet na kompʹyutere.
Kus on Martha? Гд- Ма---? Где Марта? Г-е М-р-а- ---------- Где Марта? 0
G---Ma-ta? Gde Marta? G-e M-r-a- ---------- Gde Marta?
Kinos. В -и-о. В кино. В к-н-. ------- В кино. 0
V-k---. V kino. V k-n-. ------- V kino.
Ta vaatab filmi. О---с-о-ри---ильм. Она смотрит фильм. О-а с-о-р-т ф-л-м- ------------------ Она смотрит фильм. 0
Ona-s-o-rit----ʹm. Ona smotrit filʹm. O-a s-o-r-t f-l-m- ------------------ Ona smotrit filʹm.
Mida Peter teeb? Ч-м занимает-я --т-? Чем занимается Пётр? Ч-м з-н-м-е-с- П-т-? -------------------- Чем занимается Пётр? 0
C-em zan--aye-sy--Pë--? Chem zanimayetsya Pëtr? C-e- z-n-m-y-t-y- P-t-? ----------------------- Chem zanimayetsya Pëtr?
Ta õpib ülikoolis. О---ч--ся в---и---с-т-т-. Он учится в университете. О- у-и-с- в у-и-е-с-т-т-. ------------------------- Он учится в университете. 0
O- --h-tsya-- -ni--r-i-e--. On uchitsya v universitete. O- u-h-t-y- v u-i-e-s-t-t-. --------------------------- On uchitsya v universitete.
Ta õpib keeli. Он ---ч-е--яз--и. Он изучает языки. О- и-у-а-т я-ы-и- ----------------- Он изучает языки. 0
On-iz------- y-zy--. On izuchayet yazyki. O- i-u-h-y-t y-z-k-. -------------------- On izuchayet yazyki.
Kus on Peter? Где -ё--? Где Пётр? Г-е П-т-? --------- Где Пётр? 0
G-----tr? Gde Pëtr? G-e P-t-? --------- Gde Pëtr?
Kohvikus. В каф-. В кафе. В к-ф-. ------- В кафе. 0
V --fe. V kafe. V k-f-. ------- V kafe.
Ta joob kohvi. Он-пь---к-ф-. Он пьёт кофе. О- п-ё- к-ф-. ------------- Он пьёт кофе. 0
O--pʹy-t k---. On pʹyët kofe. O- p-y-t k-f-. -------------- On pʹyët kofe.
Kus nad käia armastavad? Куда-он---ю-----од--ь? Куда они любят ходить? К-д- о-и л-б-т х-д-т-? ---------------------- Куда они любят ходить? 0
K------- -yub---------tʹ? Kuda oni lyubyat khoditʹ? K-d- o-i l-u-y-t k-o-i-ʹ- ------------------------- Kuda oni lyubyat khoditʹ?
Kontsertidel. На-ко--ерт. На концерт. Н- к-н-е-т- ----------- На концерт. 0
N---ont-er-. Na kontsert. N- k-n-s-r-. ------------ Na kontsert.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Они лю--т---у--ть-м----у. Они любят слушать музыку. О-и л-б-т с-у-а-ь м-з-к-. ------------------------- Они любят слушать музыку. 0
On- ly--y-- s-us--t----zyku. Oni lyubyat slushatʹ muzyku. O-i l-u-y-t s-u-h-t- m-z-k-. ---------------------------- Oni lyubyat slushatʹ muzyku.
Kus nad käia ei armasta? Куд--они ---л---- -од--ь? Куда они не любят ходить? К-д- о-и н- л-б-т х-д-т-? ------------------------- Куда они не любят ходить? 0
Kud---n- -e----byat k-o--tʹ? Kuda oni ne lyubyat khoditʹ? K-d- o-i n- l-u-y-t k-o-i-ʹ- ---------------------------- Kuda oni ne lyubyat khoditʹ?
Diskoteegis. Н--дискоте--. На дискотеку. Н- д-с-о-е-у- ------------- На дискотеку. 0
N- d---o----. Na diskoteku. N- d-s-o-e-u- ------------- Na diskoteku.
Neile ei meeldi tantsida. О-и н- люб-т т-н----т-. Они не любят танцевать. О-и н- л-б-т т-н-е-а-ь- ----------------------- Они не любят танцевать. 0
Oni n- --u-y-t t-ntse-a-ʹ. Oni ne lyubyat tantsevatʹ. O-i n- l-u-y-t t-n-s-v-t-. -------------------------- Oni ne lyubyat tantsevatʹ.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!