Vestmik

et Tegevused   »   ru Виды деятельности

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [тринадцать]

13 [trinadtsatʹ]

Виды деятельности

[Vidy deyatelʹnosti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Чем--аним-е--я-----а? Ч__ з_________ М_____ Ч-м з-н-м-е-с- М-р-а- --------------------- Чем занимается Марта? 0
C-e- --n-ma---s-- --r--? C___ z___________ M_____ C-e- z-n-m-y-t-y- M-r-a- ------------------------ Chem zanimayetsya Marta?
Ta töötab büroos. О-а -аботае--в---и--. О__ р_______ в о_____ О-а р-б-т-е- в о-и-е- --------------------- Она работает в офисе. 0
On- --bota--t-- ofi--. O__ r________ v o_____ O-a r-b-t-y-t v o-i-e- ---------------------- Ona rabotayet v ofise.
Ta töötab arvutiga. Он--ра-ота----- -----ют---. О__ р_______ н_ к__________ О-а р-б-т-е- н- к-м-ь-т-р-. --------------------------- Она работает на компьютере. 0
O-- --b---yet na ko--ʹ--t-r-. O__ r________ n_ k___________ O-a r-b-t-y-t n- k-m-ʹ-u-e-e- ----------------------------- Ona rabotayet na kompʹyutere.
Kus on Martha? Г-е-М---а? Г__ М_____ Г-е М-р-а- ---------- Где Марта? 0
G-e --rt-? G__ M_____ G-e M-r-a- ---------- Gde Marta?
Kinos. В----о. В к____ В к-н-. ------- В кино. 0
V ki--. V k____ V k-n-. ------- V kino.
Ta vaatab filmi. Она см----т-ф--ьм. О__ с______ ф_____ О-а с-о-р-т ф-л-м- ------------------ Она смотрит фильм. 0
O-- -m--rit---l-m. O__ s______ f_____ O-a s-o-r-t f-l-m- ------------------ Ona smotrit filʹm.
Mida Peter teeb? Ч-- заним--тс------? Ч__ з_________ П____ Ч-м з-н-м-е-с- П-т-? -------------------- Чем занимается Пётр? 0
C-----a---ayetsya P--r? C___ z___________ P____ C-e- z-n-m-y-t-y- P-t-? ----------------------- Chem zanimayetsya Pëtr?
Ta õpib ülikoolis. Он учи--я-- ---версит-т-. О_ у_____ в у____________ О- у-и-с- в у-и-е-с-т-т-. ------------------------- Он учится в университете. 0
O--uc-its-a v-u--v-rs-t--e. O_ u_______ v u____________ O- u-h-t-y- v u-i-e-s-t-t-. --------------------------- On uchitsya v universitete.
Ta õpib keeli. Он-изу-ае- ---ки. О_ и______ я_____ О- и-у-а-т я-ы-и- ----------------- Он изучает языки. 0
On-iz--hayet --z-ki. O_ i________ y______ O- i-u-h-y-t y-z-k-. -------------------- On izuchayet yazyki.
Kus on Peter? Где П---? Г__ П____ Г-е П-т-? --------- Где Пётр? 0
G-- --tr? G__ P____ G-e P-t-? --------- Gde Pëtr?
Kohvikus. В-ка--. В к____ В к-ф-. ------- В кафе. 0
V---fe. V k____ V k-f-. ------- V kafe.
Ta joob kohvi. О- п----ко-е. О_ п___ к____ О- п-ё- к-ф-. ------------- Он пьёт кофе. 0
O--p---- kofe. O_ p____ k____ O- p-y-t k-f-. -------------- On pʹyët kofe.
Kus nad käia armastavad? Куд- --и -юбят-х-ди--? К___ о__ л____ х______ К-д- о-и л-б-т х-д-т-? ---------------------- Куда они любят ходить? 0
Ku-- o------------ho-i-ʹ? K___ o__ l______ k_______ K-d- o-i l-u-y-t k-o-i-ʹ- ------------------------- Kuda oni lyubyat khoditʹ?
Kontsertidel. Н--ко--е-т. Н_ к_______ Н- к-н-е-т- ----------- На концерт. 0
N- --ntse--. N_ k________ N- k-n-s-r-. ------------ Na kontsert.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. О---л-бя------ат- муз--у. О__ л____ с______ м______ О-и л-б-т с-у-а-ь м-з-к-. ------------------------- Они любят слушать музыку. 0
O-i---u-yat-s-u-h--ʹ-m---ku. O__ l______ s_______ m______ O-i l-u-y-t s-u-h-t- m-z-k-. ---------------------------- Oni lyubyat slushatʹ muzyku.
Kus nad käia ei armasta? К-да---и--е--ю--т--одит-? К___ о__ н_ л____ х______ К-д- о-и н- л-б-т х-д-т-? ------------------------- Куда они не любят ходить? 0
K-----ni n- l---yat kho--tʹ? K___ o__ n_ l______ k_______ K-d- o-i n- l-u-y-t k-o-i-ʹ- ---------------------------- Kuda oni ne lyubyat khoditʹ?
Diskoteegis. Н- ---к--е--. Н_ д_________ Н- д-с-о-е-у- ------------- На дискотеку. 0
N---i----e--. N_ d_________ N- d-s-o-e-u- ------------- Na diskoteku.
Neile ei meeldi tantsida. Он- -е-л-бя--т---е----. О__ н_ л____ т_________ О-и н- л-б-т т-н-е-а-ь- ----------------------- Они не любят танцевать. 0
O-- -e-ly-bya--ta-t-e--tʹ. O__ n_ l______ t__________ O-i n- l-u-y-t t-n-s-v-t-. -------------------------- Oni ne lyubyat tantsevatʹ.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vene (1-100) MP3 vene (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!