Vestmik

et Tegevused   »   fi Toimintoja

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [kolmetoista]

Toimintoja

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? M-t-------- --k--? M___ M_____ t_____ M-t- M-r-h- t-k-e- ------------------ Mitä Martha tekee? 0
Ta töötab büroos. Hän-t---k-nte--- t-i--st--sa. H__ t___________ t___________ H-n t-ö-k-n-e-e- t-i-i-t-s-a- ----------------------------- Hän työskentelee toimistossa. 0
Ta töötab arvutiga. Hän-t--s-entel-- -ietoko------. H__ t___________ t_____________ H-n t-ö-k-n-e-e- t-e-o-o-e-l-a- ------------------------------- Hän työskentelee tietokoneella. 0
Kus on Martha? Missä--art-a--n? M____ M_____ o__ M-s-ä M-r-h- o-? ---------------- Missä Martha on? 0
Kinos. El-k-v-ss-. E__________ E-o-u-i-s-. ----------- Elokuvissa. 0
Ta vaatab filmi. H-n----so- e---uv-a. H__ k_____ e________ H-n k-t-o- e-o-u-a-. -------------------- Hän katsoo elokuvaa. 0
Mida Peter teeb? Mitä-Pet-r -ekee? M___ P____ t_____ M-t- P-t-r t-k-e- ----------------- Mitä Peter tekee? 0
Ta õpib ülikoolis. Hä- -p-s--l-e-yl-op-s-o-s-. H__ o________ y____________ H-n o-i-k-l-e y-i-p-s-o-s-. --------------------------- Hän opiskelee yliopistossa. 0
Ta õpib keeli. H-----i-k---e k--liä. H__ o________ k______ H-n o-i-k-l-e k-e-i-. --------------------- Hän opiskelee kieliä. 0
Kus on Peter? M-s---Pe--- --? M____ P____ o__ M-s-ä P-t-r o-? --------------- Missä Peter on? 0
Kohvikus. Kahvi--s-a. K__________ K-h-i-a-s-. ----------- Kahvilassa. 0
Ta joob kohvi. H-n ju--k---ia. H__ j__ k______ H-n j-o k-h-i-. --------------- Hän juo kahvia. 0
Kus nad käia armastavad? M-h----e--e-ev-- -iel--l-än? M____ h_ m______ m__________ M-h-n h- m-n-v-t m-e-e-l-ä-? ---------------------------- Mihin he menevät mielellään? 0
Kontsertidel. Ko-sertt--n. K___________ K-n-e-t-i-n- ------------ Konserttiin. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. H--k---tel--a----e-el--ä- m-s--k-ia. H_ k__________ m_________ m_________ H- k-u-t-l-v-t m-e-e-l-ä- m-s-i-k-a- ------------------------------------ He kuuntelevat mielellään musiikkia. 0
Kus nad käia ei armasta? Mi--n he --vä----ne -ie--llään? M____ h_ e____ m___ m__________ M-h-n h- e-v-t m-n- m-e-e-l-ä-? ------------------------------- Mihin he eivät mene mielellään? 0
Diskoteegis. D---o--. D_______ D-s-o-n- -------- Diskoon. 0
Neile ei meeldi tantsida. He ---ä- t--ssi----l----ä-. H_ e____ t_____ m__________ H- e-v-t t-n-s- m-e-e-l-ä-. --------------------------- He eivät tanssi mielellään. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!