Vestmik

et Tegevused   »   hr Zanimanja

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [trinaest]

Zanimanja

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Š----ad--M----? Š__ r___ M_____ Š-o r-d- M-r-a- --------------- Što radi Marta? 0
Ta töötab büroos. M--t- --di --ure--. M____ r___ u u_____ M-r-a r-d- u u-e-u- ------------------- Marta radi u uredu. 0
Ta töötab arvutiga. On--------- r----al-. O__ r___ n_ r________ O-a r-d- n- r-č-n-l-. --------------------- Ona radi na računalu. 0
Kus on Martha? Gdje--- Ma---? G___ j_ M_____ G-j- j- M-r-a- -------------- Gdje je Marta? 0
Kinos. U---nu. U k____ U k-n-. ------- U kinu. 0
Ta vaatab filmi. Ona-gl--a -i-m. O__ g____ f____ O-a g-e-a f-l-. --------------- Ona gleda film. 0
Mida Peter teeb? Š-o --d--Pe--r? Š__ r___ P_____ Š-o r-d- P-t-r- --------------- Što radi Petar? 0
Ta õpib ülikoolis. On ----ir- ----veu-ilišt-. O_ s______ n_ s___________ O- s-u-i-a n- s-e-č-l-š-u- -------------------------- On studira na sveučilištu. 0
Ta õpib keeli. O- --u---- j---k-. O_ s______ j______ O- s-u-i-a j-z-k-. ------------------ On studira jezike. 0
Kus on Peter? G--e-j- P---r? G___ j_ P_____ G-j- j- P-t-r- -------------- Gdje je Petar? 0
Kohvikus. U--af-ću. U k______ U k-f-ć-. --------- U kafiću. 0
Ta joob kohvi. O- pij--k-vu. O_ p___ k____ O- p-j- k-v-. ------------- On pije kavu. 0
Kus nad käia armastavad? Kuda-r-d--i-u? K___ r___ i___ K-d- r-d- i-u- -------------- Kuda rado idu? 0
Kontsertidel. Na-k--c--t. N_ k_______ N- k-n-e-t- ----------- Na koncert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. O-i-rado s--ša---glaz--. O__ r___ s______ g______ O-i r-d- s-u-a-u g-a-b-. ------------------------ Oni rado slušaju glazbu. 0
Kus nad käia ei armasta? K--- o-i--e idu--a-o? K___ o__ n_ i__ r____ K-d- o-i n- i-u r-d-? --------------------- Kuda oni ne idu rado? 0
Diskoteegis. U------. U d_____ U d-s-o- -------- U disko. 0
Neile ei meeldi tantsida. O-i -----eš--rado. O__ n_ p____ r____ O-i n- p-e-u r-d-. ------------------ Oni ne plešu rado. 0

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!